Emakeelepäeval osales e-etteütluses 3670 inimest

14. märtsil emakeelepäeva puhul korraldati e-etteütlust tänavu viiendat korda. Emakeelepäeva pühitseti Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval aga juba 17. korda.

E täht sõna etteütluse ees tähistab mõistet "elektron" (nagu ka e-post ehk e-mail) ja tähendab, et etteütlus sooritati interneti vahendusel. Loomulikult kirjutasid paljud inimesed raadios ette loetud teksti ka pliiatsiga paberile üles, aga arvuti ja internetiühenduse puudumisel need paraku arvesse ei läinud. Pealinnas kõlab Vikerraadio nt sagedusel 104.1 MHz (megahertzi), aga seda saab ka kuulata otse-eetris ehk reaalajas ööpäevaringselt ja ülemaailmselt Vikerraadio kodulehe kaudu (www.vikerraadio.ee). Vanemad lugejad võiksid ainuüksi eesti raadiokanalite kuulamise ja eesti telesaadete vaatamise nimel endale arvutid soetada. Noorem põlvkond õpetab paar vajalikku vajutamist ära ja läheb lahti!   3670 oli rekordiline arv inimesi, kes tänavu arvuti taga istudes ja kuulates etteütlusteksti Vikerraadio kodulehel vastavasse lahtrisse tippis ja siis vajutas kohale, kus kirjas "SAADA". Möödunud aastal saatis oma kirjatööd nõnda ära 1070 osalejat.   Võitjaid selgitas ja teatas ning tulemusi kommenteerisid Vikerraadio keskpäevasaates Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll ja ajalehe Postimees keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks. Võitjad selgusid mitmes kategoorias ning eriti rõõmustav oli see, et üldvõit (kõige kiiremini kohale jõudnud vigadeta tekst) läks õpilasele! 100% vigadeta töid saabus kokku üle 50, mida keeletoimetaja Maris Jõks pidas isegi ootuspäraseks, kuna tänavune tekst oli möödunud aastasest oluliselt lihtsam ning temas oli ka palju paralleel-võimalusi (vaata märkusi, mis ära toodud tekstijärgselt).   Võitjad kategooriates: täiskasvanu – Helli Lõoke; õpilane ja ka ÜLDVÕIT – Triin Kolga, Hugo Treffneri Gümnaasium; filoloog – Averonika Beekmann; muu emakeelega – Uta Kührt. Uta emakeel on saksa keel ning ta on 6 aastat Eestis elanud ja keelt õppinud. Tema tekstis oli 2,5 viga. Auhinnad pani välja Haridus- ja Teadusministeerium ja kirjastus Varrak.   Head lugejad! ISTUGE TAAS KOOLIPINKI JA PROOVIGE ETTEÜTLUST! Lugege oma lähedastele ja sõpradele ette allolev tekst või vaadake, kui hea on teie endi kirjakeeleoskus. Plusspunkte saab kindlasti kauni käekirja eest, sest just e-etteütluse järgselt algas raadios samal sagedusel küsitlus ja arutlus teemal: kas tänapäeval on ilus käekiri oluline? Vikerraadio kodulehe küsitlusel vastas 9% "Ei, sest niikuinii pannakse kõik kirja arvutiga"; 30% "Jah, käekiri peab ilus ja arusaadav olema" ja 61% "Jah, sest käsitsi kirjutamine on kirjakultuuri lahutamatu osa".   Etteütluse tekst: Pressiteade Tallinn, 14. märts 2012 Täna, emakeelepäeval, kirjutavad tuhanded eestimaalased e-etteütlust, mis on Tartu maratoni kõrval suurim üle-eestiline mõõduvõtmine, ja panevad proovile oma õigekirjateadmised. Nagu ürituse patroon K. J. Peterson märkis, ei osanud ta 19. sajandi algul, 20-aastasena, nii rohket osavõttu ette näha, ning see teeb talle ainult rõõmu. „Murelikkust tekitab see, et nii mõnigi astub võib-olla võistlustulle ilma piisava treeninguta ja jääb tempoga seetõttu kogu aeg hätta," nentis ta. Võitjatele on prestii¾sed auhinnad välja pannud haridus- ja teadusministeerium; peaasi on siiski rõõm eneseületusest.   Märkused: Veaks ei loeta kui emakeelepäeval järel koma puudub; kui 20-aastasena ei ole komadega eraldatud või on eraldatud vaid eest; kui ette näha järel koma ei ole; kui teadusministeerium järel on koma semikooloni asemel. Õige on ka: Haridus- ja Teadusministeerium (suurte algustähtedega); Tartu Maraton (läbiva suure algustähega); XIX sajand (punktita); 20aastasena (sidekriipsuta).   Allkirjutanu tegi kokku 7 viga, k.a. kaks komaviga ja kolm kokkukirjutamise viga (õige oli lahku). Kaugel elavate kaasmaalaste puhul võiks probleemseteks sõnadeks olla: prestii¾sed, üle-eestiline (mida võib ka sidekriipsuta kirjutada, aga kindlalt väikse e-ga) ja eesnime tähtedega kirjutatud K. J. Peterson – tähe ja punkti järel peab arvutiga kirjutades jätma TÜHIKU, mida käsitsi kirjutades mitte kuidagi nõuda ega kontrollida ei saaks. "Ja" ja "ning" ees oli kahel korral koma, "kuna see oli kõrvallause lõpp ja siis jätkus pealause," selgitas keeleteadlane Peeter Päll. 14. märtsil emakeelepäeva puhul korraldati e-etteütlust tänavu viiendat korda. Emakeelepäeva pühitseti Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval aga juba 17. korda. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Emakeelepäeval osales e-etteütluses 3670 inimest

RIINA KINDLAM, Tallinn 27. märtsil 2012

14. märtsil emakeelepäeva puhul korraldati e-etteütlust tänavu viiendat korda. Emakeelepäeva pühitseti Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval aga juba 17. korda.

E täht sõna etteütluse ees tähistab mõistet "elektron" (nagu ka e-post ehk e-mail) ja tähendab, et etteütlus sooritati interneti vahendusel. Loomulikult kirjutasid paljud inimesed raadios ette loetud teksti ka pliiatsiga paberile üles, aga arvuti ja internetiühenduse puudumisel need paraku arvesse ei läinud. Pealinnas kõlab Vikerraadio nt sagedusel 104.1 MHz (megahertzi), aga seda saab ka kuulata otse-eetris ehk reaalajas ööpäevaringselt ja ülemaailmselt Vikerraadio kodulehe kaudu (www.vikerraadio.ee). Vanemad lugejad võiksid ainuüksi eesti raadiokanalite kuulamise ja eesti telesaadete vaatamise nimel endale arvutid soetada. Noorem põlvkond õpetab paar vajalikku vajutamist ära ja läheb lahti!

 

3670 oli rekordiline arv inimesi, kes tänavu arvuti taga istudes ja kuulates etteütlusteksti Vikerraadio kodulehel vastavasse lahtrisse tippis ja siis vajutas kohale, kus kirjas "SAADA". Möödunud aastal saatis oma kirjatööd nõnda ära 1070 osalejat.

 

Võitjaid selgitas ja teatas ning tulemusi kommenteerisid Vikerraadio keskpäevasaates Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll ja ajalehe Postimees keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks. Võitjad selgusid mitmes kategoorias ning eriti rõõmustav oli see, et üldvõit (kõige kiiremini kohale jõudnud vigadeta tekst) läks õpilasele! 100% vigadeta töid saabus kokku üle 50, mida keeletoimetaja Maris Jõks pidas isegi ootuspäraseks, kuna tänavune tekst oli möödunud aastasest oluliselt lihtsam ning temas oli ka palju paralleel-võimalusi (vaata märkusi, mis ära toodud tekstijärgselt).

 

Võitjad kategooriates: täiskasvanu – Helli Lõoke; õpilane ja ka ÜLDVÕIT – Triin Kolga, Hugo Treffneri Gümnaasium; filoloog – Averonika Beekmann; muu emakeelega – Uta Kührt. Uta emakeel on saksa keel ning ta on 6 aastat Eestis elanud ja keelt õppinud. Tema tekstis oli 2,5 viga. Auhinnad pani välja Haridus- ja Teadusministeerium ja kirjastus Varrak.

 

Head lugejad! ISTUGE TAAS KOOLIPINKI JA PROOVIGE ETTEÜTLUST! Lugege oma lähedastele ja sõpradele ette allolev tekst või vaadake, kui hea on teie endi kirjakeeleoskus. Plusspunkte saab kindlasti kauni käekirja eest, sest just e-etteütluse järgselt algas raadios samal sagedusel küsitlus ja arutlus teemal: kas tänapäeval on ilus käekiri oluline? Vikerraadio kodulehe küsitlusel vastas 9% "Ei, sest niikuinii pannakse kõik kirja arvutiga"; 30% "Jah, käekiri peab ilus ja arusaadav olema" ja 61% "Jah, sest käsitsi kirjutamine on kirjakultuuri lahutamatu osa".

 

Etteütluse tekst:

Pressiteade

Tallinn, 14. märts 2012

Täna, emakeelepäeval, kirjutavad tuhanded eestimaalased e-etteütlust, mis on Tartu maratoni kõrval suurim üle-eestiline mõõduvõtmine, ja panevad proovile oma õigekirjateadmised. Nagu ürituse patroon K. J. Peterson märkis, ei osanud ta 19. sajandi algul, 20-aastasena, nii rohket osavõttu ette näha, ning see teeb talle ainult rõõmu. „Murelikkust tekitab see, et nii mõnigi astub võib-olla võistlustulle ilma piisava treeninguta ja jääb tempoga seetõttu kogu aeg hätta," nentis ta. Võitjatele on prestii¾sed auhinnad välja pannud haridus- ja teadusministeerium; peaasi on siiski rõõm eneseületusest.

 

Märkused: Veaks ei loeta kui emakeelepäeval järel koma puudub; kui 20-aastasena ei ole komadega eraldatud või on eraldatud vaid eest; kui ette näha järel koma ei ole; kui teadusministeerium järel on koma semikooloni asemel.

Õige on ka: Haridus- ja Teadusministeerium (suurte algustähtedega); Tartu Maraton (läbiva suure algustähega); XIX sajand (punktita); 20aastasena (sidekriipsuta).

 

Allkirjutanu tegi kokku 7 viga, k.a. kaks komaviga ja kolm kokkukirjutamise viga (õige oli lahku). Kaugel elavate kaasmaalaste puhul võiks probleemseteks sõnadeks olla: prestii¾sed, üle-eestiline (mida võib ka sidekriipsuta kirjutada, aga kindlalt väikse e-ga) ja eesnime tähtedega kirjutatud K. J. Peterson – tähe ja punkti järel peab arvutiga kirjutades jätma TÜHIKU, mida käsitsi kirjutades mitte kuidagi nõuda ega kontrollida ei saaks. "Ja" ja "ning" ees oli kahel korral koma, "kuna see oli kõrvallause lõpp ja siis jätkus pealause," selgitas keeleteadlane Peeter Päll.

Emakeelepäeval osales e-etteütluses 3670 inimest 14. märtsil emakeelepäeva puhul korraldati e-etteütlust tänavu viiendat korda. Emakeelepäeva pühitseti Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval aga juba 17. korda.
Emakeelepäeval osales e-etteütluses 3670 inimest
Minu arvates on selge webilehe tegemine sest nende puhul on parem hinnata. Tõsiseltvõetav lahendus tekstilise kodulehtede valmistus optimeeritult on sisukuse poolest ülimalt kodulehe valmistamine firma poolt veebilehe valmistamine kõvasti töötades on hea veebilehe valmistamine kvaliteetselt mõnevõrra lähemalt aga lisavõimalustega korralik kodulehtede valmistus ja garantiiga.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: