Eesti Vabariigi 94. aastapäev Melbourne’is 26.2.12

Juhatuse liikmete naispooled köögis võileibu valmistamas, juhatuse liikmete meespooled aga saalis toole ja laudu seadmas. Rein Vallingu eriülesanne mikrofoni seadmine ja Taevo Vaikma kujundamas lava vapi, lippude ja ilupuudega.

Melbourne Eesti Ühing Kodu naiskoor Hilja Toomi juhatusel. Foto: Rein Valling   Askeldades möödus kolm tundi, ning kui publik sisenes, siis juba maheda eesti muusika saatel ning kaunisse saali. Viimasel ajal annavad kujundusele ilmet ka Maret Wocadlo aiast maitsekalt valitud lilled. Juhatuse esimees Bruno Metsar tervitas vabariigi aastapäeva aktusel osalejaid. Sirje Jõgi luges ette mõtteid Eesti presidendi sõnavõtust. Ants Noormets luges ette Austraalia Eesti Seltside Liidu läkituse Adelaide'ist.   Enne peamist aktuse kõnet lasime mõttel muusika saatel puhata - Ain Simpson esitas klaveripala, mis oli väga rõõmustavalt Arvo Pärdi repertuaarist - Variatsioonid Arinushka tervekssaamise puhul. Jätkasime aktuse kõnega, mis oli kirjutatud ning kantud ette Arvi Vainomäe poolt.   Ta rõhutas 24. veebruari 1918 Iseseisvumise Deklaratsiooni tähtsust Eesti ajaloos. Tänapäeva eestlus, nii kodueestis kui võõrsil, eksisteerib ainult tänu 24. veebruari otsusele luua Eesti Vabariik. Ta arvas, et ilma selle otsuseta ei oleks ka enam eesti rahvust. Tuleb hinnata neid inimesi, kes meie riigi lõid.   Kuigi iseseisvumisest on möödunud 94 aastat, ei saa unustada, et sellest 50 aastat olime okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Need olid rasked aastad, aga ometi suudeti alles hoida rahva identiteet ja kui aeg oli küps, siis osati leida tee taasiseseisvumisele. Palju on saavutatud viimase 20 aasta jooksul, kuid globaalne finantskriis pidurdas tugevalt riigi arengut. Ometi suudeti kriisist väljuda paremas olukorras, kui enamik Euroopa riike. Meie majandusnäitajad on parimad eurotsooni riikide hulgas ja meid seatakse eeskujuks teistele Euroopa riikidele. See toob meile tunnustust ja lugupidamist üle maailma.   Kuigi meie riigi võlg on protsentuaalselt väikseim eurotsoonis ja meie 2011 riigi eelarve kergelt ülejäägis, on meil probleeme. Neist suurem on kõrge töötute arv, mis sunnib inimesi otsima tööd välismaal. See on tõsine probleem, sest arvestused näitavad, et meie rahvaarv on vähenenud umbes 150,000 viimase 11 aasta jooksul. Oleme väike rahvas ega saa lubada sellist kaotust. Loodame, et eurotsooni võla probleemid leiavad lahenduse ja Euroopa majandus hakkab jälle kasvama. Sellisel juhul Eesti majandus paraneb väga ruttu ja enamik eestlasi välismaal leiavad tee tagasi oma isade maale. Kuulasime taas muusikat, Ain Simpson mängis klaveril Schuberti Allegro.   Jõudsime järjega viimase sõnavõtu juurde - mõtlesime kaasa ka noorema põlve eestlannaga, kuidas vabaduskäik Eestis puudutas tema elu. Ave Adoberg rääkis, milliseid mõtteid ning mälestusi jättis Eesti vabakssaamine üheksakümnendatel aastatel.   Sõnalised osad läbi, liikusime laulu juurde, nagu meil eestlastel ikka kombeks. Alustasime Anne Kirsi esitusega Ain Simpsoni klaveri saatel – Mu kodu ja jätkasime naiskooriga. Esitati kolm laulu Hilja Toomi juhatusel – Meie laul, Saabub aeg, Kus Põhjalahe kohiseb.   Kogu rahvas laulis kõik koos Eesti hümni, ning Eesti Lipu kahe viimase salmi saatel viidi välja sinimustvalge. Sellega oli aktus lõppenud. Järgnes koosviibimine kohvi, võileibade, kookide, baari ning muusikaga. Kohtuti tuttavatega ning loodi uusi tutvusi. Mõnes mõttes oli see kibekiire aeg, kokkutulemise viimased kolm tundi – kohal oli nii palju uusi eestlasi, et allakirjutanu sai küsimustega pommitatud. Ilmselt leiab nüüd nii mõnegi uue eestlase partner tee eesti keele klassi. Ilmselt leiab naiskoor uusi liikmeid. Käsitööring leidis uusi liikmeid, ning üldiselt sooviti teada, mis toimub eesti majas, millal jälle kokku saadakse, milline tuleb Peeter Kaljumäe etendus ... Kuni ka küsimusteni majutamisest ning töökohtade leidmisest. Et nooremat publikut oli üllatuslikult palju, näitas seegi, et aktus tuli vahepeal katkestada ning lasta hiljem saabunud publikule toole juurde tuua – paarkümmend olid jäänud seisma saali tagaotsa või mahutatud treppidele. Seetõttu tundub ka, et Melbourne'i uus algatus tuua õhtuti kokku kord kuus igal neljandal reedel Social Club, langeb viljakale mullale. Vabariigi aastapäeva tähistamine õnnestus seega hästi rohkem kui ühes mõttes. Eraldi tahaksin mainida veel Ain Simpsoni osa – kui kauni muusika oleme nüüd oma üritustele saanud tänu Aini lahkele ande jagamisele. Juhatuse liikmete naispooled köögis võileibu valmistamas, juhatuse liikmete meespooled aga saalis toole ja laudu seadmas. Rein Vallingu eriülesanne mikrofoni seadmine ja Taevo Vaikma kujundamas lava vapi, lippude ja ilupuudega. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti Vabariigi 94. aastapäev Melbourne’is 26.2.12

SIRJE JÕGI 18. märtsil 2012

Juhatuse liikmete naispooled köögis võileibu valmistamas, juhatuse liikmete meespooled aga saalis toole ja laudu seadmas. Rein Vallingu eriülesanne mikrofoni seadmine ja Taevo Vaikma kujundamas lava vapi, lippude ja ilupuudega.

Eesti Vabariigi 94. aastapäev Melbourne’is 26.2.12
Melbourne Eesti Ühing Kodu naiskoor Hilja Toomi juhatusel. Foto: Rein Valling

 

Askeldades möödus kolm tundi, ning kui publik sisenes, siis juba maheda eesti muusika saatel ning kaunisse saali. Viimasel ajal annavad kujundusele ilmet ka Maret Wocadlo aiast maitsekalt valitud lilled.

Juhatuse esimees Bruno Metsar tervitas vabariigi aastapäeva aktusel osalejaid. Sirje Jõgi luges ette mõtteid Eesti presidendi sõnavõtust. Ants Noormets luges ette Austraalia Eesti Seltside Liidu läkituse Adelaide'ist.

 

Enne peamist aktuse kõnet lasime mõttel muusika saatel puhata - Ain Simpson esitas klaveripala, mis oli väga rõõmustavalt Arvo Pärdi repertuaarist - Variatsioonid Arinushka tervekssaamise puhul.

Jätkasime aktuse kõnega, mis oli kirjutatud ning kantud ette Arvi Vainomäe poolt.

 

Ta rõhutas 24. veebruari 1918 Iseseisvumise Deklaratsiooni tähtsust Eesti ajaloos. Tänapäeva eestlus, nii kodueestis kui võõrsil, eksisteerib ainult tänu 24. veebruari otsusele luua Eesti Vabariik. Ta arvas, et ilma selle otsuseta ei oleks ka enam eesti rahvust. Tuleb hinnata neid inimesi, kes meie riigi lõid.

 

Kuigi iseseisvumisest on möödunud 94 aastat, ei saa unustada, et sellest 50 aastat olime okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Need olid rasked aastad, aga ometi suudeti alles hoida rahva identiteet ja kui aeg oli küps, siis osati leida tee taasiseseisvumisele.

Palju on saavutatud viimase 20 aasta jooksul, kuid globaalne finantskriis pidurdas tugevalt riigi arengut. Ometi suudeti kriisist väljuda paremas olukorras, kui enamik Euroopa riike. Meie majandusnäitajad on parimad eurotsooni riikide hulgas ja meid seatakse eeskujuks teistele Euroopa riikidele. See toob meile tunnustust ja lugupidamist üle maailma.

 

Kuigi meie riigi võlg on protsentuaalselt väikseim eurotsoonis ja meie 2011 riigi eelarve kergelt ülejäägis, on meil probleeme. Neist suurem on kõrge töötute arv, mis sunnib inimesi otsima tööd välismaal. See on tõsine probleem, sest arvestused näitavad, et meie rahvaarv on vähenenud umbes 150,000 viimase 11 aasta jooksul. Oleme väike rahvas ega saa lubada sellist kaotust. Loodame, et eurotsooni võla probleemid leiavad lahenduse ja Euroopa majandus hakkab jälle kasvama. Sellisel juhul Eesti majandus paraneb väga ruttu ja enamik eestlasi välismaal leiavad tee tagasi oma isade maale.

Kuulasime taas muusikat, Ain Simpson mängis klaveril Schuberti Allegro.

 

Jõudsime järjega viimase sõnavõtu juurde - mõtlesime kaasa ka noorema põlve eestlannaga, kuidas vabaduskäik Eestis puudutas tema elu. Ave Adoberg rääkis, milliseid mõtteid ning mälestusi jättis Eesti vabakssaamine üheksakümnendatel aastatel.

 

Sõnalised osad läbi, liikusime laulu juurde, nagu meil eestlastel ikka kombeks. Alustasime Anne Kirsi esitusega Ain Simpsoni klaveri saatel – Mu kodu ja jätkasime naiskooriga. Esitati kolm laulu Hilja Toomi juhatusel – Meie laul, Saabub aeg, Kus Põhjalahe kohiseb.

 

Kogu rahvas laulis kõik koos Eesti hümni, ning Eesti Lipu kahe viimase salmi saatel viidi välja sinimustvalge. Sellega oli aktus lõppenud. Järgnes koosviibimine kohvi, võileibade, kookide, baari ning muusikaga. Kohtuti tuttavatega ning loodi uusi tutvusi. Mõnes mõttes oli see kibekiire aeg, kokkutulemise viimased kolm tundi – kohal oli nii palju uusi eestlasi, et allakirjutanu sai küsimustega pommitatud. Ilmselt leiab nüüd nii mõnegi uue eestlase partner tee eesti keele klassi. Ilmselt leiab naiskoor uusi liikmeid. Käsitööring leidis uusi liikmeid, ning üldiselt sooviti teada, mis toimub eesti majas, millal jälle kokku saadakse, milline tuleb Peeter Kaljumäe etendus ... Kuni ka küsimusteni majutamisest ning töökohtade leidmisest. Et nooremat publikut oli üllatuslikult palju, näitas seegi, et aktus tuli vahepeal katkestada ning lasta hiljem saabunud publikule toole juurde tuua – paarkümmend olid jäänud seisma saali tagaotsa või mahutatud treppidele. Seetõttu tundub ka, et Melbourne'i uus algatus tuua õhtuti kokku kord kuus igal neljandal reedel Social Club, langeb viljakale mullale. Vabariigi aastapäeva tähistamine õnnestus seega hästi rohkem kui ühes mõttes. Eraldi tahaksin mainida veel Ain Simpsoni osa – kui kauni muusika oleme nüüd oma üritustele saanud tänu Aini lahkele ande jagamisele.

Eesti Vabariigi 94. aastapäev Melbourne’is 26.2.12 Juhatuse liikmete naispooled köögis võileibu valmistamas, juhatuse liikmete meespooled aga saalis toole ja laudu seadmas. Rein Vallingu eriülesanne mikrofoni seadmine ja Taevo Vaikma kujundamas lava vapi, lippude ja ilupuudega.
Eesti Vabariigi 94. aastapäev Melbourne’is 26.2.12
Uurisin hiljaaegu selge struktuuriga kodulehe valmistamine kaasaegselt mis oleks hallatav. Kui on kindel tähtaeg kodulehe loomine on pakkumine täielikuks ülevaateks kodulehtede tegemine http://www.aara.ee/Toimetatavate_kodulehekulgede_loomine_pakub_alati__42-11#vi terviklik lähenemine veebilehe arendamine ja see paistab välja tarkvaraliselt nutikas, tulemuslik veebilehe loomine kaasaegselt ja sealsamas kõrval ka
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: