Samamoodi lõin käsi kokku avastuse peale, et sõna karneval tuleneb sõnapaarist carne levar(e) – liha (ära) võtmine, -heitmine ehk pidu enne paastu.
Tänavu saingi esimest korda maiku sellest vastlatraditsiooni osast, millest Eestis ja teistes põhjamaades haisugi pole – karnevalitrall. Selleks ei käinud ma Saksamaal, Veneetsias, Rio de Janeiros ega New Orleansis vaid siinsamas Kalamaja piirkonnas, kus elab sõber Marianne, kes on juhtumisi taanlane ja tema abikaasa Urmas, kes on juhtumisi Göteborgis sündinud ja sirgunud eestlane.
Nagu eestlased väljaspool Eestist rõhutavad oma tähtpäevi, et hoida elavat sidet kodumaaga, nii teeb Marianne seda Tallinnas elades. Kahtlemata olid tema kaasmaalastest tuttavad tänulikud, et ta päris erilise taanipärase FASTELAVNS karnevali oma kodus püsti pani, seda eelkõige just lastele mõeldes, k.a. tema enda pool eestlasest pool taanlasest 1,5. a. pojake Viggo Kaarel. Aga lastevanemad tulid ka kostüümides, täiega. Tundus, et neile oli tükike tuttavat kodumaahõngu järsku Eestis sülle loobitud ja nautisid seda täiel rinnal. Mina küll vahtisin nagu notsu uut aiaväravat – meie põhjamaanaabrid ja sellised kombed! Täielik uudis.
Meie laps läks igal juhul just selle olemise vaimus täna lasteaeda kroon peas. Selga nõudis lumehelvestega printsessikleiti. Raske oli vastu vaielda, lumehelbed haakuvad liulaskmise teemaga ja taanlased ometi näitasid ette... Pean tunnistama, et kroon tegi punapõskse lapse kelgu peal tõesti kuidagi sobivalt täiuslikuks.
Kasevits tuppa, must kass välja
Neid märksõnu (lisaks veel kostüümides laste paraadi) seostame pigem Hallowe'eniga, aga need on tegelikult täitsa omal kohal varakevadises puhastusre¾iimis. Teadsin, et skandinaavlased sätivad lihavõtte eel raagus kaseoksi vaasi, mida siis tuttide, kommide või sulgedega kaunistavad, aga Taanis on need juba kindlalt vastlapäeval platsis. Lapsed võtavad hommikul vitsakimbu kätte ja kukuvad tubasid mööda "laiskasid utsitama". (Marianne rääkis, et muistsel a'al anti mööda sääri ebasündsatele naistele ning see on ainus päev, kus lapsed võivada ka oma isadele-emadele veidi vitsa anda).
Kõige erilisem nähtus, oli puust tünn, mille peal musta kassi kujutis, mis ukse avasse riputatud. Mängu "slå katten af tynden" jaoks seadsid lapsed end ritta ja kordamööda virutasid puust kurikaga, kuna tünn hakkas järgi andma. See võttis tükk aega, aga lapsed ei jätnud järgi kuni tünn oma kommid loovutas. Purustajad kroonitakse kas kattedronning'iks (kasside kuningannaks) või kattekonge'ks (kasside kuningaks). Siis riputati üles järgmine tünn – suurtele! Imestasin kui kuulsin, et need olid lausa kohale toodud Taanist, mitte siin kokkupandud. Igas taani koolis toimub selline rituaal ja tünniäri ilmselt õitseb. Tünnil on alati peal musta kassi kujutis, meenutamaks ammust aega, kui tünni pistetigi vaene must kiisu. Kui see lõpuks välja põgenes ja külapiirest kaugele kihutati, oli rahval kergem, sest paha oli nende seast minema peletatud.
Küpsetiste loetelu
Magusate küpsetiste tegemine olevat vanasti lausa hädavajalik, et majapidamisest paastu ajaks kõik rasv ja suhkur ruttu ära kasutada. Arvata võib, et tegelikult sai selleks ajaks enamus toiduvarusid lihtsalt otsa! Meil on sellest ajast jäänud vastlakukkel, mis on oma väljanägemiselt väga sarnane naabrite kuklitele: lätlaste debeskþka, soomlaste laskiaispulla ja rootslaste semla (mitmuses semlor). Viimastel kahel on ka martsipan kukli sees; seda pole Eestis veel kohanud. Norrakatel ja taanlastel on see kohev kukkel veidi lömmi vajunud: nende fastelavnsboller'ite täidiseks on rammus martsipanisegu või moos ning pealt on võõbatud suhkruglasuuriga.
Laias maailmas on võibolla kõige kergemini kättesaadav vastlaküpsetis poolakate rasvane moosipall p±czek (mitm. p±czki), mida müüakse tegelikult aastaringselt, aga süüakse eriti veel vastlapäeval.
Saksakeelne sõna Fastnacht (paastuöö) on nii rahvapüha, kui sellega kaasneva magusa rasvapiruka nimi. Näete, kui sarnased on sõnad: saksa Fastnacht > taani Fastelavn > eesti vastlad... Pancake Tuesday nimi peegledab siiani Briti saartel toimuvat. Seal peetakse vastlapäeval jooksuvõistlusi, pann koos pannkoogiga käe otsas.
Nii tore, et lasteaias süüakse täna lõunaks hernesuppi suitsulihaga ja õhtuooteks peale vastlakukleid. Köögitädid valmistasid kukleid kohapeal ja lapsed käisid tainast segamas ja maitsmas. Maaliti ja meisterdati vastlakukli kujutisi ja räägiti vanadest kommetest. (Laps hiljem kurtis, et supilihas oli kont sees olnud – oh õudust! Aga sellest saab ju teha vurri.) Paljud tööasutusedki pakkuvad täna hernesuppi ja vastlakukleid ning Eesti Vabaõhumuuseumis on tähtpäeva eriprogramm. Libiseme liugu lustiga!
