Iseseisvuskuu Kino@Sydney Eesti Maja toob vaatajateni filmi “Malev”

Sydney Eesti Maja filmiõhtute taga olev Leen Rampe sai enne Austraaliasse kolimist hakkama üsna mitme filmiga. Üheks neist on humoorikas Eesti ajaloost kõnelev film “Malev”, mida näeb Sydney Eesti Majas 17. veebruaril.

Kinoõhtute korraldaja Leen Rampe intervjueerimas Eesti parima filmi 2011 tegijat Jaan Tootseni. Abimeheks eestlaste oma leiutis Skype. Seekord näitate filmi "Malev", mille tegemisel oled sa ise ka osalenud. Mis oli Sinu roll? Leen Rampe: Mina ja mu kursuseõde ning hea sõbranna Marge Martin olime Maleva kunstnikud. Meie kanda oli kogu visuaalne pool - nii kostüümid, grimm, rekvisiidid, kui ka filmi võttekohtade kujundus. Tegemist oli väga suuremahulise filmiga, seetõttu hakkasime meie Margega ettevalmistusi tegema juba aasta enne filmivõtete algust. Kuna rezissöör Kaaren Kaer soovis võimalikult autentset visuaalset tulemit, oli olukord meile seda keerulisem, sest eelarve oli imetilluke sellises mastaabis filmi tegemiseks. Kogu projekt toimus tänu umbes sajale vabatahtlikule noorele, kes abistasid meid võttekohtade ehitamisel, kostüümide ja rekvisiitide valmistamisel, näitlejate ja statistide riietamisel ja veel paljus muus võtteplatsil toimuvas.   Vahest oskad veel pajatada telgitagustest. Kuidas film valmis? Mis Muinas-Eesti olustikku loomiseks tuli teha? Leen Rampe: Kardan, et sellel teemal võingi rääkima jääda. Tutvustan telgitaguseid lähemalt filmiõhtul, aga mainin siin ära mõned aspektid ja paar meeldejäävamat momenti. Meil tuli läbi mõelda ja valmistamisvõimalused leida nii sadade massikostüümide värvimiseks, õmblemiseks, leida skulptorid autentsete aga kergete kiivrite, turviste ning relvade valmistamiseks kümnetele kui mitte sadadele statistidele. Peategelaste kostüümid vajasid muidugi detailsemat käsitlust ja tööd. Appi tulid meile Estonia, Draamateatri ja Vanemuise teatri õmblejad, värvijad, rekvisiitorid. Samuti aitas meid Eesti Ajaloo Instituut, kust saime ajastukohast detailset informatsiooni, nii eraviisiliste loengute kui teadusartiklite kaudu ning ka harrastusvõitlejatelt, kes meile oma autentseid kostüümi-, relva-, võitlusturvise- ning ehete koopiaid peategelastele filmivõteteks laenasid. Ponnistustele vaatamata ei valminud kõik võtete ajaks ja pidime filmivõtete ajal ise ja vabatahtlike abil veel osaliselt kangaid värvima, kostüüme õmblema ja relvi valmistama. Filmivõtete kuu Soonatagana maalinna lähistel Koonga koolimajas, kus elasime, oli nii intensiivne, et uneajast jäi puudu ja magasime ja töötasime Margega vahetustega. Kujunduse jaoks oli vaja ehitada Soontaganasse maalinna Lehola küla ning Muhu linnus, samuti teine, Uru koduküla filmi algusest. Suuremate ehitisgruppide teostamiseks leidsime abi oma tuttavalt arhitektilt, kes meie kavandatud kahe küla ja ühe linnuse detailsed tehnilised lahendused teostas ning mis seejärel valmis ehitati ja mille lõpuks vabatahtlik meeskond kohapeal kokku pani. Need olid suurimad ehitised, kuid võttekohti oli palju, mitmed sisevõtted toimusid Kuressaare linnuses ja üksikud ka Rocca al Mare vabaõhumuuseumis. Ettevalmistused kestisid meil kokku aasta, filmivõtted poolteist kuud.   Meenub Sulle mõni meeldejääv seik filmivõtetelt? Leen Rampe: Üks meeldejäävamaid oli Lehola küla ehitamine, selleks tuli osa tugevaid poisse umbes nädal enne võtete algust Soontaganale ehitama. Kui küla valmis sai, nägi see veel üsna kurb välja – paljud majad poolikud, kuna kõik ehitatu oli täpselt kaamera vaatenurkade vajadusi rahuldav nagu filmimisel ikka, murumätaskatused kuivad ja pruunikad. Kuid võtete ajal algasid tohutud vihmasajud, mis meil ka filmivõtted mõneks päevaks peatasid, ning peale seda muutusid murumättad Lehola küla katustel haljendavateks erkrohelisteks hunnikuteks! Teine meeldejääv mälestus oli Muhu lahingupäev Soontaganal ehitatud linnuses, see on filmis Uru ärgitamiskõne filmi lõpus. Muhu lahing toimus tegelikult 1227. aasta talvel, aga meil oli augustikuu ja veel erakordselt kuum suvi. Lootsime, et vähemalt taevas oleks hall ja pilvine, aga siras päike. Vaene Ott Sepp (Uru osatäitja), kellel oli seljas ehtne villane kuub, täisturvis ja peas parukas! Oli hetki, kus ta oli minestamise äärel ja ta viidi varju puhkama. Aga ta pidas vastu ja stseen tuli vägev! Ma pole iial kadestanud näitleja elukutset, kus peab igasugustes tingimustes oma rolli mängima ja selle juures veel usutav välja nägema!   Kas Maleva näitel võib öelda, et ka suure rahata saab filmi tehtud? Leen Rampe: Arvan, et saab küll, kui on väga suur tahtmine ja meeletult entusiasmi. "Malev" valmis 2005. aastaks 1-miljoni kroonise eelarvega, mis on eriefektidega, massivõtetega ajaloolise seiklusfilmi kohta tohutult odav. Õ-Fraktsiooni poisid tegid amatööridest filmitegijatena sellise mahu juures silmad ette paljudele proffidele.   Millest film täpsemalt räägib? Kas seda võib ka pidada Eesti Monty Pythoniks? Leen Rampe: "Malev" on ajalooline absurdikomöödia sugemetega seiklusfilm, mis viib vaataja 13. sajandi Eesti- ja Liivimaale. Esimene Euroopas haritud eestlane Uru (Ott Sepp) paisatakse pööraste sündmuste keerisesse, kus lõpuks sõltub just temast Eestimaa tulevik. Mängu tulevad nii sõprus, armastus kui kättemaks, mis saab olema verine. Kas eestlased on vabaduseks valmis? Mis juhtus tegelikult Madisepäeva lahingus? Minu meelest on tollane Õ-Fraktsioon tõesti Eesti Monty Python või vähemalt Monty Python Eesti kastmes. Politoloogiatudengitena on stsenaariumi kirjutamisel nende trumbiks sügav ajaloo ja poliitilise tausta tundmine, selle kõrvutamine tänapäeva Eestiga. Ehk sellepärast osutuski nende kõverpeegliversioon Eesti ajaloost nii populaarseks. Samuti hindan nende harukordselt positiivset ellusuhtumist ning oskust enese üle naerda. Ma arvan, et selline oskus teeb meist kõigist inimesed. Lisan veel, et Õ-Fraktsioonist (Kaaren Kaer, Tõnis Leht, Erik Moora ja Andres Korberg) on tänaseks arenenud välja eduka Catapult Films, mis "Malevale" sarnases huumorivõtmes teeb reklaame ja teleklippe.     Mis on seekordne lühifilm? Leen Rampe: Seekordne lühifilm on "Teine", mis on 2005. aasta tantsufilm, valminud Eesti Televisiooni, ZDF/ARTE, Mypocket Productioni, Estinfilmi, Yle Teema, RTV Slovenija, NRK, SVT ja DR koostöös. Rezissöör on Rene Vilbre ja koreograaf Helena Jonsdottir. "Teine" on filmitud Tartu vanglas, mis avati 2001. aastal. Osaliselt on filmi inspireerinud fakt, et alates vangla avamisest on seal tekkinud vähemalt neli armusuhet valvurite ja vangide vahel. See film räägib inimsuhetest ja tõelistest tunnetest isolatsioonis ja vastutusest vabaduse ees.   Järgmine Kino@ Sydney Eesti Maja leiab aset reedel, 17. Veebruaril. Uksed avatakse kell kuus! Mõlemal filmil on inglisekeelsed subtiitrid! Sydney Eesti Maja filmiõhtute taga olev Leen Rampe sai enne Austraaliasse kolimist hakkama üsna mitme filmiga. Üheks neist on humoorikas Eesti ajaloost kõnelev film “Malev”, mida näeb Sydney Eesti Majas 17. veebruaril. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Iseseisvuskuu Kino@Sydney Eesti Maja toob vaatajateni filmi “Malev”

AALE KASK-ONG 14. veebr. 2012

Sydney Eesti Maja filmiõhtute taga olev Leen Rampe sai enne Austraaliasse kolimist hakkama üsna mitme filmiga. Üheks neist on humoorikas Eesti ajaloost kõnelev film “Malev”, mida näeb Sydney Eesti Majas 17. veebruaril.

Iseseisvuskuu Kino@Sydney Eesti Maja toob vaatajateni filmi “Malev”
Kinoõhtute korraldaja Leen Rampe intervjueerimas Eesti parima filmi 2011 tegijat Jaan Tootseni. Abimeheks eestlaste oma leiutis Skype.

Seekord näitate filmi "Malev", mille tegemisel oled sa ise ka osalenud. Mis oli Sinu roll?

Leen Rampe: Mina ja mu kursuseõde ning hea sõbranna Marge Martin olime Maleva kunstnikud. Meie kanda oli kogu visuaalne pool - nii kostüümid, grimm, rekvisiidid, kui ka filmi võttekohtade kujundus. Tegemist oli väga suuremahulise filmiga, seetõttu hakkasime meie Margega ettevalmistusi tegema juba aasta enne filmivõtete algust. Kuna rezissöör Kaaren Kaer soovis võimalikult autentset visuaalset tulemit, oli olukord meile seda keerulisem, sest eelarve oli imetilluke sellises mastaabis filmi tegemiseks. Kogu projekt toimus tänu umbes sajale vabatahtlikule noorele, kes abistasid meid võttekohtade ehitamisel, kostüümide ja rekvisiitide valmistamisel, näitlejate ja statistide riietamisel ja veel paljus muus võtteplatsil toimuvas.

 

Vahest oskad veel pajatada telgitagustest. Kuidas film valmis? Mis Muinas-Eesti olustikku loomiseks tuli teha?

Leen Rampe: Kardan, et sellel teemal võingi rääkima jääda. Tutvustan telgitaguseid lähemalt filmiõhtul, aga mainin siin ära mõned aspektid ja paar meeldejäävamat momenti.

Meil tuli läbi mõelda ja valmistamisvõimalused leida nii sadade massikostüümide värvimiseks, õmblemiseks, leida skulptorid autentsete aga kergete kiivrite, turviste ning relvade valmistamiseks kümnetele kui mitte sadadele statistidele. Peategelaste kostüümid vajasid muidugi detailsemat käsitlust ja tööd. Appi tulid meile Estonia, Draamateatri ja Vanemuise teatri õmblejad, värvijad, rekvisiitorid. Samuti aitas meid Eesti Ajaloo Instituut, kust saime ajastukohast detailset informatsiooni, nii eraviisiliste loengute kui teadusartiklite kaudu ning ka harrastusvõitlejatelt, kes meile oma autentseid kostüümi-, relva-, võitlusturvise- ning ehete koopiaid peategelastele filmivõteteks laenasid.

Ponnistustele vaatamata ei valminud kõik võtete ajaks ja pidime filmivõtete ajal ise ja vabatahtlike abil veel osaliselt kangaid värvima, kostüüme õmblema ja relvi valmistama. Filmivõtete kuu Soonatagana maalinna lähistel Koonga koolimajas, kus elasime, oli nii intensiivne, et uneajast jäi puudu ja magasime ja töötasime Margega vahetustega.

Kujunduse jaoks oli vaja ehitada Soontaganasse maalinna Lehola küla ning Muhu linnus, samuti teine, Uru koduküla filmi algusest. Suuremate ehitisgruppide teostamiseks leidsime abi oma tuttavalt arhitektilt, kes meie kavandatud kahe küla ja ühe linnuse detailsed tehnilised lahendused teostas ning mis seejärel valmis ehitati ja mille lõpuks vabatahtlik meeskond kohapeal kokku pani. Need olid suurimad ehitised, kuid võttekohti oli palju, mitmed sisevõtted toimusid Kuressaare linnuses ja üksikud ka Rocca al Mare vabaõhumuuseumis. Ettevalmistused kestisid meil kokku aasta, filmivõtted poolteist kuud.

 

Meenub Sulle mõni meeldejääv seik filmivõtetelt?

Leen Rampe: Üks meeldejäävamaid oli Lehola küla ehitamine, selleks tuli osa tugevaid poisse umbes nädal enne võtete algust Soontaganale ehitama. Kui küla valmis sai, nägi see veel üsna kurb välja – paljud majad poolikud, kuna kõik ehitatu oli täpselt kaamera vaatenurkade vajadusi rahuldav nagu filmimisel ikka, murumätaskatused kuivad ja pruunikad. Kuid võtete ajal algasid tohutud vihmasajud, mis meil ka filmivõtted mõneks päevaks peatasid, ning peale seda muutusid murumättad Lehola küla katustel haljendavateks erkrohelisteks hunnikuteks!

Teine meeldejääv mälestus oli Muhu lahingupäev Soontaganal ehitatud linnuses, see on filmis Uru ärgitamiskõne filmi lõpus. Muhu lahing toimus tegelikult 1227. aasta talvel, aga meil oli augustikuu ja veel erakordselt kuum suvi. Lootsime, et vähemalt taevas oleks hall ja pilvine, aga siras päike. Vaene Ott Sepp (Uru osatäitja), kellel oli seljas ehtne villane kuub, täisturvis ja peas parukas! Oli hetki, kus ta oli minestamise äärel ja ta viidi varju puhkama. Aga ta pidas vastu ja stseen tuli vägev! Ma pole iial kadestanud näitleja elukutset, kus peab igasugustes tingimustes oma rolli mängima ja selle juures veel usutav välja nägema!

 

Kas Maleva näitel võib öelda, et ka suure rahata saab filmi tehtud?

Leen Rampe: Arvan, et saab küll, kui on väga suur tahtmine ja meeletult entusiasmi. "Malev" valmis 2005. aastaks 1-miljoni kroonise eelarvega, mis on eriefektidega, massivõtetega ajaloolise seiklusfilmi kohta tohutult odav. Õ-Fraktsiooni poisid tegid amatööridest filmitegijatena sellise mahu juures silmad ette paljudele proffidele.

 

Millest film täpsemalt räägib? Kas seda võib ka pidada Eesti Monty Pythoniks?

Leen Rampe: "Malev" on ajalooline absurdikomöödia sugemetega seiklusfilm, mis viib vaataja 13. sajandi Eesti- ja Liivimaale. Esimene Euroopas haritud eestlane Uru (Ott Sepp) paisatakse pööraste sündmuste keerisesse, kus lõpuks sõltub just temast Eestimaa tulevik. Mängu tulevad nii sõprus, armastus kui kättemaks, mis saab olema verine. Kas eestlased on vabaduseks valmis? Mis juhtus tegelikult Madisepäeva lahingus?

Minu meelest on tollane Õ-Fraktsioon tõesti Eesti Monty Python või vähemalt Monty Python Eesti kastmes. Politoloogiatudengitena on stsenaariumi kirjutamisel nende trumbiks sügav ajaloo ja poliitilise tausta tundmine, selle kõrvutamine tänapäeva Eestiga. Ehk sellepärast osutuski nende kõverpeegliversioon Eesti ajaloost nii populaarseks. Samuti hindan nende harukordselt positiivset ellusuhtumist ning oskust enese üle naerda. Ma arvan, et selline oskus teeb meist kõigist inimesed.

Lisan veel, et Õ-Fraktsioonist (Kaaren Kaer, Tõnis Leht, Erik Moora ja Andres Korberg) on tänaseks arenenud välja eduka Catapult Films, mis "Malevale" sarnases huumorivõtmes teeb reklaame ja teleklippe.

 

 

Mis on seekordne lühifilm?

Leen Rampe: Seekordne lühifilm on "Teine", mis on 2005. aasta tantsufilm, valminud Eesti Televisiooni, ZDF/ARTE, Mypocket Productioni, Estinfilmi, Yle Teema, RTV Slovenija, NRK, SVT ja DR koostöös. Rezissöör on Rene Vilbre ja koreograaf Helena Jonsdottir.

"Teine" on filmitud Tartu vanglas, mis avati 2001. aastal. Osaliselt on filmi inspireerinud fakt, et alates vangla avamisest on seal tekkinud vähemalt neli armusuhet valvurite ja vangide vahel. See film räägib inimsuhetest ja tõelistest tunnetest isolatsioonis ja vastutusest vabaduse ees.

 

Järgmine Kino@ Sydney Eesti Maja leiab aset reedel, 17. Veebruaril. Uksed avatakse kell kuus!

Mõlemal filmil on inglisekeelsed subtiitrid!

Iseseisvuskuu Kino@Sydney Eesti Maja toob vaatajateni filmi “Malev” Sydney Eesti Maja filmiõhtute taga olev Leen Rampe sai enne Austraaliasse kolimist hakkama üsna mitme filmiga. Üheks neist on humoorikas Eesti ajaloost kõnelev film “Malev”, mida näeb Sydney Eesti Majas 17. veebruaril.
Iseseisvuskuu Kino@Sydney Eesti Maja toob vaatajateni filmi “Malev”
Vaatasin kirjutist toodete veebilehe valmistamine ja seal on täielik info. Hoolsalt käsitööna veebilehe valmistamine optimeeritult kohta ma ei oskagi arvata samas efektiivne veebilehe tegemine www.aara.ee pühendunud looming kodulehe valmistamine kaasaegselt mis töötab ka koormusega lisaks on lehe tegemine sisukalt siis on tulemus mitmeks aastaks.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: