Saage tuttavaks: Eesti peakonsul Austraalias - Triinu Rajasalu!

Esimene Eesti Vabariigi peakonsul Austraalias, Triinu Rajasalu, on noor ja hakkaja. Kui abi vaja, siis annab ta seda ka facebooki kaudu.

Peakonsul Austraalias Triinu Rajasalu. Foto: Madis AlvreKuidas Eesti Vabariigi Peakonsulaadi ametlik avamine möödus ja millal algab kodanike vastuvõtt uuel aadressil?   Triinu Rajasalu: Tagantjärgi vaadates läks päris hästi. Kuigi võtmed saime kätte täpselt nädal enne avamist. Siis tuli seal veel mõned seinad uuesti pahteldada ja värvida. Kiireks läks, aga lepingu läbirääkimised venisid pikemaks kui arvasime ja välisministri visiit oli teada. Mis puutub sissekolimisse, siis teoreetiliselt võiks kohe kolida, kui internet ja telefon olemas. Siin tulebki veidi peamajaga nõu pidada. Tõenäoliselt paar nädalat aga läheb veel sisseseadmisega aega, kuid lähinädalatel saab kindlasti Meie Kodust lugeda, kuidas meil asjad edenevad.   Kui lihtne oli ruumide leidmine?   Triinu Rajasalu: See ei ole kindlasti üheski linnas kerge, eriti võõras linnas. Kokku käisime vaatamas üle neljakümne ruumi. Alustasime päris kesklinnast. Erinevatel põhjustel aga eelistasime North Sydneyt. Esiteks hind, teiseks kesklinnas nähtud ruumid olid pisikesed ja pimedad ning autot parkida on seal halb. Aivo Takis soovitas vaadata üle silla ja me vaatasime. Puhtjuhuslikult leidsimegi koha, kus aknast paistavad puud ja valgus ning kõik see on rongijaama lähedal! Meile saab tulla jala, auto, rongi ja bussiga. Vastuvõttul paljud külalised kiitsid, et meile oli nii lihtne tulla!   Oled juba kolm kuud olnud ametis. Kui pingeline on peakonsuli töö? Kas töö ülevõtmise tegi lihtsamaks ka varasemate aukonsulite töö Sydneys?   Triinu Rajasalu: Kindlasti tegi palju lihtsamaks. Endistest aukonsulitest, Malle Tohver-Tinnist ja Aivo Takisest, on palju abi olnud, ja muidugi Aivo Takise abist Kadri Stamosest, kes on põhiliste murede ja nende lahendustega kursis. Ruumide otsimine, haldusküsimused ja administratiivpool, alates pangakonto avamisest kuni raamatupidamiseni välja, on olnud uued mured. Algul oli palju passi taotlusi neilt, kes olid pikalt oodanud, sest viimasest konsulaarmissioonist oli mõni aeg möödas. Nüüd, kui saame kolitud, tuleb ette võtta paljud uued valdkonnad, näiteks kultuuri-ja äridiplomaatia. Just kultuuri vahetuse osas on palju mõtteid ja ideid. Saame vahendada kontakte kahe riigi vahel või leida mõnedele siinsetele ideedele Eestist rahastust. Põnevaid asju, kus konsulaat loodetavasti saab aidata, on tõenäoliselt palju. Mis puutub töö pingelisusse, siis kindlasti nõudis harjumist ajavahega töötamine. Sellel ajal kui Eestis tööpäev algab, saab siin tööpäev läbi. See tähendab ka õhtuti arvuti taga olemist. Õnneks moodne tehnoloogia võimaldab meile lugeda ja internetis olla mobiili vahendusel. Siiski, see nõuab harjumist, et oma päeva nii sättida, et vajadusel ka hilisõhtul saab tööasjadega tegelda.   Oled aktiivselt abistanud abivajajaid ka facebookis. Kui oluline on sotsiaalne meedia tänases infovahetuses?   Triinu Rajasalu: Ühest küljest on teinud sotsiaalmeedia elu lihtsamaks. Paljud päringud saavad juba enne konsuli poole pöördumist vastatud, sest teised inimesed aitavad ka. Teisest küljest, see annab lisatööd. Kuid see on mu enda huvides. Kui ma saan aidata, siis püüan aidata. Muidugi automüügi ja korteriga me ei saa aidata. Kui on mure, kus meil on võimekus aidata, siis ikka! Mulle on facebooki kaudu ka otse sõnumeid saadetud. Sotsiaalmeedias on pöördumiskünnis madalam. Inimesed julgevad ühendust võtta. Ametlik konsulaadi poole pöödrumine nõuab kokkuvõtmist.   Millised on facebookis konsulile saadetud kirjad?   Triinu Rajasalu: Sõltub väga palju inimesest. On ka selliseid juhtumeid, kus algul facebookis kirjutatakse facebooki stiilis aga hiljem suheldes võetakse ametlikum toon. Eks erinevates suhtlusvahendites on kommunikatsioonireeglid ja -tavad erinevad. See on ka sotsiaalmeedias olemise mõte, et suhtled oma sihtgruppidega keeles, mida seal kasutatakse. Muidugi piiri pidades. Kuid ametliku teksti pole mõtet facebooki panna, keegi ei kuula ega loe seda seal.   Oled nüüdseks kolm kuud elanud Sydneys. Mis on Austraalia elu juures kõige üllatavam?   Triinu Rajasalu: Siiras sõbralikkus ja avatus. See ei ole selline ameerikalik keep smiling, see on tõsine huvi teiste inimeste ja kultuuride vastu. Eestis ei tule võõras inimene Sinuga bussis rääkima. Ei öelda ka bussist väljudes bussijuhile aitäh. Või see, et kui kaart näpus oled tänaval, tullakse kohe abi pakkuma. Neid üllatusi pole olnud niipalju kui arvasin, kuid inimesed ise ongi kõige rohkem üllatanud. Ka see kui palju erinevaid kultuure siin harmooniliselt koos eksisteerib ja kuidas see kokkupuude rikastab inimeste maailmapilti. Siin on nagu üks globaalne küla!Austraalia valitsuse esindaja proff. Russell Trood ja Eesti välisminister Urmas Paet pidulikult avamas Eesti Vabariigi peakonsulaati Sydneys. Linti hoiavad peakonsul Triinu Rajasalu ja tema abi Kadri Stamos. Foto: Madis Alvre Välisminister Urmas Paet elavas keskustelus Austraalia Eesti Seltside Liidu esimehe Arvi Vainomäe ja Eesti Arhiiv Austraalias arhivaari Maie Barrow’ga. Foto: Madis Alvre Adelaide Eesti Seltsi president Lea Rebane, Sydney Eesti Seltsi esimees Aivo Takis ja Toomas Sarapuu. Foto: Madis Alvre Esimene Eesti Vabariigi peakonsul Austraalias, Triinu Rajasalu, on noor ja hakkaja. Kui abi vaja, siis annab ta seda ka facebooki kaudu. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Saage tuttavaks: Eesti peakonsul Austraalias - Triinu Rajasalu!

AALE KASK-ONG 6. dets. 2011

Esimene Eesti Vabariigi peakonsul Austraalias, Triinu Rajasalu, on noor ja hakkaja. Kui abi vaja, siis annab ta seda ka facebooki kaudu.

Saage tuttavaks: Eesti peakonsul Austraalias - Triinu Rajasalu!
Peakonsul Austraalias Triinu Rajasalu. Foto: Madis Alvre

Kuidas Eesti Vabariigi Peakonsulaadi ametlik avamine möödus ja millal algab kodanike vastuvõtt uuel aadressil?

 

Triinu Rajasalu: Tagantjärgi vaadates läks päris hästi. Kuigi võtmed saime kätte täpselt nädal enne avamist. Siis tuli seal veel mõned seinad uuesti pahteldada ja värvida. Kiireks läks, aga lepingu läbirääkimised venisid pikemaks kui arvasime ja välisministri visiit oli teada. Mis puutub sissekolimisse, siis teoreetiliselt võiks kohe kolida, kui internet ja telefon olemas. Siin tulebki veidi peamajaga nõu pidada. Tõenäoliselt paar nädalat aga läheb veel sisseseadmisega aega, kuid lähinädalatel saab kindlasti Meie Kodust lugeda, kuidas meil asjad edenevad.

 

Kui lihtne oli ruumide leidmine?

 

Triinu Rajasalu: See ei ole kindlasti üheski linnas kerge, eriti võõras linnas. Kokku käisime vaatamas üle neljakümne ruumi. Alustasime päris kesklinnast. Erinevatel põhjustel aga eelistasime North Sydneyt. Esiteks hind, teiseks kesklinnas nähtud ruumid olid pisikesed ja pimedad ning autot parkida on seal halb. Aivo Takis soovitas vaadata üle silla ja me vaatasime. Puhtjuhuslikult leidsimegi koha, kus aknast paistavad puud ja valgus ning kõik see on rongijaama lähedal! Meile saab tulla jala, auto, rongi ja bussiga. Vastuvõttul paljud külalised kiitsid, et meile oli nii lihtne tulla!

 

Oled juba kolm kuud olnud ametis. Kui pingeline on peakonsuli töö? Kas töö ülevõtmise tegi lihtsamaks ka varasemate aukonsulite töö Sydneys?

 

Triinu Rajasalu: Kindlasti tegi palju lihtsamaks. Endistest aukonsulitest, Malle Tohver-Tinnist ja Aivo Takisest, on palju abi olnud, ja muidugi Aivo Takise abist Kadri Stamosest, kes on põhiliste murede ja nende lahendustega kursis. Ruumide otsimine, haldusküsimused ja administratiivpool, alates pangakonto avamisest kuni raamatupidamiseni välja, on olnud uued mured. Algul oli palju passi taotlusi neilt, kes olid pikalt oodanud, sest viimasest konsulaarmissioonist oli mõni aeg möödas. Nüüd, kui saame kolitud, tuleb ette võtta paljud uued valdkonnad, näiteks kultuuri-ja äridiplomaatia.

Just kultuuri vahetuse osas on palju mõtteid ja ideid. Saame vahendada kontakte kahe riigi vahel või leida mõnedele siinsetele ideedele Eestist rahastust. Põnevaid asju, kus konsulaat loodetavasti saab aidata, on tõenäoliselt palju.

Mis puutub töö pingelisusse, siis kindlasti nõudis harjumist ajavahega töötamine. Sellel ajal kui Eestis tööpäev algab, saab siin tööpäev läbi. See tähendab ka õhtuti arvuti taga olemist. Õnneks moodne tehnoloogia võimaldab meile lugeda ja internetis olla mobiili vahendusel. Siiski, see nõuab harjumist, et oma päeva nii sättida, et vajadusel ka hilisõhtul saab tööasjadega tegelda.

 

Oled aktiivselt abistanud abivajajaid ka facebookis. Kui oluline on sotsiaalne meedia tänases infovahetuses?

 

Triinu Rajasalu: Ühest küljest on teinud sotsiaalmeedia elu lihtsamaks. Paljud päringud saavad juba enne konsuli poole pöördumist vastatud, sest teised inimesed aitavad ka. Teisest küljest, see annab lisatööd. Kuid see on mu enda huvides. Kui ma saan aidata, siis püüan aidata. Muidugi automüügi ja korteriga me ei saa aidata. Kui on mure, kus meil on võimekus aidata, siis ikka! Mulle on facebooki kaudu ka otse sõnumeid saadetud. Sotsiaalmeedias on pöördumiskünnis madalam. Inimesed julgevad ühendust võtta. Ametlik konsulaadi poole pöödrumine nõuab kokkuvõtmist.

 

Millised on facebookis konsulile saadetud kirjad?

 

Triinu Rajasalu: Sõltub väga palju inimesest. On ka selliseid juhtumeid, kus algul facebookis kirjutatakse facebooki stiilis aga hiljem suheldes võetakse ametlikum toon. Eks erinevates suhtlusvahendites on kommunikatsioonireeglid ja -tavad erinevad. See on ka sotsiaalmeedias olemise mõte, et suhtled oma sihtgruppidega keeles, mida seal kasutatakse. Muidugi piiri pidades. Kuid ametliku teksti pole mõtet facebooki panna, keegi ei kuula ega loe seda seal.

 

Oled nüüdseks kolm kuud elanud Sydneys. Mis on Austraalia elu juures kõige üllatavam?

 

Triinu Rajasalu: Siiras sõbralikkus ja avatus. See ei ole selline ameerikalik keep smiling, see on tõsine huvi teiste inimeste ja kultuuride vastu. Eestis ei tule võõras inimene Sinuga bussis rääkima. Ei öelda ka bussist väljudes bussijuhile aitäh. Või see, et kui kaart näpus oled tänaval, tullakse kohe abi pakkuma.

Neid üllatusi pole olnud niipalju kui arvasin, kuid inimesed ise ongi kõige rohkem üllatanud. Ka see kui palju erinevaid kultuure siin harmooniliselt koos eksisteerib ja kuidas see kokkupuude rikastab inimeste maailmapilti. Siin on nagu üks globaalne küla!

Saage tuttavaks: Eesti peakonsul Austraalias - Triinu Rajasalu!
Austraalia valitsuse esindaja proff. Russell Trood ja Eesti välisminister Urmas Paet pidulikult avamas Eesti Vabariigi peakonsulaati Sydneys. Linti hoiavad peakonsul Triinu Rajasalu ja tema abi Kadri Stamos. Foto: Madis Alvre
Saage tuttavaks: Eesti peakonsul Austraalias - Triinu Rajasalu!
Välisminister Urmas Paet elavas keskustelus Austraalia Eesti Seltside Liidu esimehe Arvi Vainomäe ja Eesti Arhiiv Austraalias arhivaari Maie Barrow’ga. Foto: Madis Alvre
Saage tuttavaks: Eesti peakonsul Austraalias - Triinu Rajasalu!
Adelaide Eesti Seltsi president Lea Rebane, Sydney Eesti Seltsi esimees Aivo Takis ja Toomas Sarapuu. Foto: Madis Alvre
Saage tuttavaks: Eesti peakonsul Austraalias - Triinu Rajasalu! Esimene Eesti Vabariigi peakonsul Austraalias, Triinu Rajasalu, on noor ja hakkaja. Kui abi vaja, siis annab ta seda ka facebooki kaudu.
Saage tuttavaks: Eesti peakonsul Austraalias - Triinu Rajasalu!
Olen ammu otsinud toodete veebilehtede tegemine tehniliselt teemal, mis annab lisainfot. Professionaalse suhtumisega lihtne veebilehe tegemine mõistlikult tasub leida usaldusväärne partner ning veebilehe tegemine viimistletult soodsa veebilehtede tegemine milles on viidatud lihtsustatud veebilehe valmistamine põhjalikult samavõrd suure kasuteguriga ning kui on selge kodulehtede valmistus kvaliteetselt kui on asjatundlik.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: