"KALEVIPOEG" INGLISE JA EESTI KEELES

Reedel, 21.oktoobril 2011 kell 15.00 algas Triinu Kartuse ja Gunnar Neeme raamatu "Kalevipoeg: The Estonian National Epic/Eesti Rahvuseepos" esitlus Kumu kunstimuuseumis, Tallinnas.

„Kalevipoja“ esmatrüki 150. aastapäevaks on Eesti Kirjandusmuuseum välja andnud eepose ingliskeelse uustõlke: „KALEVIPOEG: the Estonian national Epic / eesti rahvuseepos“. Foto: Alar Madisson   Kaks austraalia eestlast, luuletaja Triinu Kartus ja kunstnik Gunnar Neeme alustasid oma tööd eesti ja inglisekeelse "Kalevipoja" väljaandmiseks üle kümne aasta tagasi. Järgnevalt ülevaade, kuidas selle monumentaalse tööga toime tuldi.   Kõik sai alguse sellest, kui Triinu Kartuse tütar Ebe Kartus valmistas ette kõnet Eesti Vabariigi aastapäeva aktuseks Melbourne'is aastal 1995 või 1996. Ta oli valinud kõne motiiviks salmi "Kalevipojast". Kuna oli vaja teha ka ingliskeelne kokkuvõte kõnest, siis tuli tõlkida inglise keelde ka vastav "Kalevipoja" salm. Esimene ingliskeelne tõlge "Kalevipojast"oli tehtud prof. Jüri Kurmani poolt Ameerikas 1985. Loomulikult võeti siis Kurmani tõlge abiks, aga Triinu Kartus leidis, et Kreutzwaldi eestikeelsed salmid olid palju 'luulelisemad" kui ingliskeelne tõlge. Uurides ja võrreldes Kurmani ingliskeelset tõlget tekkiski Triinu Kartusel mõte tõlkida "Kalevipoeg" uuesti inglise keelde, nagu ta ise seda hiljem meenutas, et "siis suurest optimistlikust lihtsameelsusest aetuna otsustasingi seda teha."   Meile, tavainimestele oleks tõsiseks väljakutseks lugeda läbi "Kalevipoeg" eesti keeles algusest lõpuni. Ja siin on Triinu Kartus, kes tahab selle sõnasõnalt, iga rida, iga salm inglise keelde tõlkida. Kui veidigi järele mõelda, siis saame aru missugust tohutut pühendumist, kutsumust, eneseohverdamist, püsivust ja energiat see otsus eeldas. See töö võttis aastaid aega.   Gunnar Neeme on meile kõigile tuntud kunstnik ja vist ei ole eesti kodu Austraalias, kus ei ripuks seinal mõni Gunnari maal. Ta hakkas juba 1970-80 aastail "Kalevipoja" pilte joonistama. Need ei olnud mõeldud illustratsioonideks "Kalevipojale", vaid olid inspireeritud eepose sõnajõust. Valiku piltidest andis kunstnik välja "Kalevipoeg in artistic vision" 1985 ja pärast seda kinkis ta originaalid F.R.Kreutzwaldi memoriaalmuuseumile Võrus.   Idee kasutada Gunnar Neeme Kalevipoja pilte ingliskeelse "Kalevipoja" illustratsioonideks tuli tütar Ebelt. Neeme oli juba ennem kujundanud Triinu Kartuse luulekogu "Varjude mäng". Gunnar Neeme oli nõus ja järgnevatel aastatel on palju kokkusaamisi, et arutada kuidas kujundada uue "Kalevipoja" välimust.   Järgnevad aastad on töörohked, kuid ka traagilised Triinu Kartuse elus. Tema abikaasa Endel Kartuse surm ja ta enda väga raske haigus lisavad tõkkeid ja raskusi tema töös. Aastal 2002 külastab ta Eestit, et leida võimalusi oma elutöö avaldamiseks kodumaal, kuid midagi konkreetset ei leita. Aastal 2003 lahkubTriinu Kartus meie hulgast. Raamatu tulevik on sel momendil ikka lahtine.   Eestis tegeletakse "Kalevipoja" teemadel aktiivselt 2000 aastate algul. Marin Laak Eesti Kirjandusmuuseumist ja prof. Jüri Talvik töötavad koos rahvusvahelise projekti juures, kus "Kalevipoja" tekstiga seotud hilisemad eesti kultuuri "tekstid" eesti kirjanduses, muusikas, kunstis on teemaks. Selles kontekstis korraldab aastal 2004 Marin Laak Tartu Ülikooli raamatukogus Gunnar Neeme "Kalevipoja" piltidest näituse "Etnokubistlik Kalevipoeg". Aga Marin Laak'il on probleem, sest keegi ei tea midagi palju Eestis Gunnar Neemest. Näituse avamisel oleks aga vaja öelda mõni sõna Gunnar Neeme kohta. Ta otsib Tartus kedagi, kes tunneb Gunnar Neemet ja juhuse tõttu jõuab see küsimus minuni, sest juhtun olema Tartus sel kevadel. Ta palub minult ettekannet Gunnarist. Olime konvendi kaaslased Gunnariga ja tundsin teda juba aastaid, kuid teda hinnata kui kunstnikku oli minu arvates väljaspool minu võimeid. Kuid valikuid ei olnud, hankisin kiiruga veidi informatsiooni Austraaliast ja ettekanne sai näituse avamisel tehtud.   Marin Laak oli hiljuti kuulnud Triinu Kartuse tõlkest ja loomulikult päris ta minult, et mida mina tean. Minu teadmised piirdusid sellega, et tõlge on tehtud, aga selle üle saab andmeid anda ainult ta tütar Ebe. Lubasin, et tagasijõudes räägin Ebega ja siis teatan täpsemalt kuidas lood on. Neil aastatel olin tihti Eestis ja nii kujunes minust vahendaja Eesti Kirjandusmuuseumi ja Ebe kartuse vahel. Aastal 2006 viisin tõlke käsikirja Eest Kirjandusmuuseumile. Huvi tõlke vast kasvas vastavates ringkondades, aga erilist huvi näitas Marin Laak.   Käsikiri oli ebaühtlane. Esimesed "Kalevipoja" lood olid tõlgitud mitu korda, aga viimased lood olid vähem viimistletud. Ebe Kartus külastab Eestit aastal 2008 ja kohtumistel Eesti Kirjandusmuuseumis küpseb mõte viia Triinu Kartuse elutöö lõpuni ja anda välja kakskeelne raamat. Palju raskusi on veel ees, tuleb leida kompetentne toimetaja, tuleb leida raha ja palju muud. Sellise raamatu kirjastamine on komplitseeritud ja keeruline. Aga raskused ületatakse, aastal 2011 on möödunud 150 aastat esimese "Kalevipoja" ilmumisest ja uus tõlge näeb ilmavalgust just sel aastal.   Kumu kunstimuuseumi on kogunenud 70-80 inimest. Ansambel Una Corda alustab esitlust mängides "Õnnis on inimene" kogumikust Taaveti laulud segakoorile.   Katariina Unt loeb salmid "Kalevipojast" ..."Laena mulle kannelt, Vanemuine..." , "Lend your lyre to me, Vanemuine..." ja siis astub kõnepulti Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, et tervitada Eesti Vabariigi presidenti Toomas Hendrik Ilvest, kes on külaliste hulgas. Järgnevad lühikesed kõned, tervitused, sõnavõtud ja ilus raamat on teel avalikkuse ette. Gunnar Neeme poeg võtab ka sõna ja mul on heameel tervitada kohalolijaid austraalia eestlaste poolt.   Kahekeelne "Kalevipoeg" on suur saavutus ja eesti kultuurimaastikul märgitakse seda ka tunnustavalt. Raamatu ilmumine kajastub mitmetes artiklites nii ajalehtedes kui ka eesti televisioonis. Triinu Kartus ja Gunnar Neeme ei ole enam meie hulgas, aga ma olen kindel et ka nemad tunnevad rõõmu raamatu ilmumisest.   Reedel, 21.oktoobril 2011 kell 15.00 algas Triinu Kartuse ja Gunnar Neeme raamatu "Kalevipoeg: The Estonian National Epic/Eesti Rahvuseepos" esitlus Kumu kunstimuuseumis, Tallinnas. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

"KALEVIPOEG" INGLISE JA EESTI KEELES

ARVI VAINOMÄE 3. dets. 2011

Reedel, 21.oktoobril 2011 kell 15.00 algas Triinu Kartuse ja Gunnar Neeme raamatu "Kalevipoeg: The Estonian National Epic/Eesti Rahvuseepos" esitlus Kumu kunstimuuseumis, Tallinnas.

„Kalevipoja“ esmatrüki 150. aastapäevaks on Eesti Kirjandusmuuseum välja andnud eepose ingliskeelse uustõlke: „KALEVIPOEG: the Estonian national Epic / eesti rahvuseepos“. Foto: Alar Madisson

 

Kaks austraalia eestlast, luuletaja Triinu Kartus ja kunstnik Gunnar Neeme alustasid oma tööd eesti ja inglisekeelse "Kalevipoja" väljaandmiseks üle kümne aasta tagasi. Järgnevalt ülevaade, kuidas selle monumentaalse tööga toime tuldi.

 

Kõik sai alguse sellest, kui Triinu Kartuse tütar Ebe Kartus valmistas ette kõnet Eesti Vabariigi aastapäeva aktuseks Melbourne'is aastal 1995 või 1996. Ta oli valinud kõne motiiviks salmi "Kalevipojast". Kuna oli vaja teha ka ingliskeelne kokkuvõte kõnest, siis tuli tõlkida inglise keelde ka vastav "Kalevipoja" salm. Esimene ingliskeelne tõlge "Kalevipojast"oli tehtud prof. Jüri Kurmani poolt Ameerikas 1985. Loomulikult võeti siis Kurmani tõlge abiks, aga Triinu Kartus leidis, et Kreutzwaldi eestikeelsed salmid olid palju 'luulelisemad" kui ingliskeelne tõlge. Uurides ja võrreldes Kurmani ingliskeelset tõlget tekkiski Triinu Kartusel mõte tõlkida "Kalevipoeg" uuesti inglise keelde, nagu ta ise seda hiljem meenutas, et "siis suurest optimistlikust lihtsameelsusest aetuna otsustasingi seda teha."

 

Meile, tavainimestele oleks tõsiseks väljakutseks lugeda läbi "Kalevipoeg" eesti keeles algusest lõpuni. Ja siin on Triinu Kartus, kes tahab selle sõnasõnalt, iga rida, iga salm inglise keelde tõlkida. Kui veidigi järele mõelda, siis saame aru missugust tohutut pühendumist, kutsumust, eneseohverdamist, püsivust ja energiat see otsus eeldas. See töö võttis aastaid aega.

 

Gunnar Neeme on meile kõigile tuntud kunstnik ja vist ei ole eesti kodu Austraalias, kus ei ripuks seinal mõni Gunnari maal. Ta hakkas juba 1970-80 aastail "Kalevipoja" pilte joonistama. Need ei olnud mõeldud illustratsioonideks "Kalevipojale", vaid olid inspireeritud eepose sõnajõust. Valiku piltidest andis kunstnik välja "Kalevipoeg in artistic vision" 1985 ja pärast seda kinkis ta originaalid F.R.Kreutzwaldi memoriaalmuuseumile Võrus.

 

Idee kasutada Gunnar Neeme Kalevipoja pilte ingliskeelse "Kalevipoja" illustratsioonideks tuli tütar Ebelt. Neeme oli juba ennem kujundanud Triinu Kartuse luulekogu "Varjude mäng". Gunnar Neeme oli nõus ja järgnevatel aastatel on palju kokkusaamisi, et arutada kuidas kujundada uue "Kalevipoja" välimust.

 

Järgnevad aastad on töörohked, kuid ka traagilised Triinu Kartuse elus. Tema abikaasa Endel Kartuse surm ja ta enda väga raske haigus lisavad tõkkeid ja raskusi tema töös. Aastal 2002 külastab ta Eestit, et leida võimalusi oma elutöö avaldamiseks kodumaal, kuid midagi konkreetset ei leita. Aastal 2003 lahkubTriinu Kartus meie hulgast. Raamatu tulevik on sel momendil ikka lahtine.

 

Eestis tegeletakse "Kalevipoja" teemadel aktiivselt 2000 aastate algul. Marin Laak Eesti Kirjandusmuuseumist ja prof. Jüri Talvik töötavad koos rahvusvahelise projekti juures, kus "Kalevipoja" tekstiga seotud hilisemad eesti kultuuri "tekstid" eesti kirjanduses, muusikas, kunstis on teemaks. Selles kontekstis korraldab aastal 2004 Marin Laak Tartu Ülikooli raamatukogus Gunnar Neeme "Kalevipoja" piltidest näituse "Etnokubistlik Kalevipoeg". Aga Marin Laak'il on probleem, sest keegi ei tea midagi palju Eestis Gunnar Neemest. Näituse avamisel oleks aga vaja öelda mõni sõna Gunnar Neeme kohta. Ta otsib Tartus kedagi, kes tunneb Gunnar Neemet ja juhuse tõttu jõuab see küsimus minuni, sest juhtun olema Tartus sel kevadel. Ta palub minult ettekannet Gunnarist. Olime konvendi kaaslased Gunnariga ja tundsin teda juba aastaid, kuid teda hinnata kui kunstnikku oli minu arvates väljaspool minu võimeid. Kuid valikuid ei olnud, hankisin kiiruga veidi informatsiooni Austraaliast ja ettekanne sai näituse avamisel tehtud.

 

Marin Laak oli hiljuti kuulnud Triinu Kartuse tõlkest ja loomulikult päris ta minult, et mida mina tean. Minu teadmised piirdusid sellega, et tõlge on tehtud, aga selle üle saab andmeid anda ainult ta tütar Ebe. Lubasin, et tagasijõudes räägin Ebega ja siis teatan täpsemalt kuidas lood on. Neil aastatel olin tihti Eestis ja nii kujunes minust vahendaja Eesti Kirjandusmuuseumi ja Ebe kartuse vahel. Aastal 2006 viisin tõlke käsikirja Eest Kirjandusmuuseumile. Huvi tõlke vast kasvas vastavates ringkondades, aga erilist huvi näitas Marin Laak.

 

Käsikiri oli ebaühtlane. Esimesed "Kalevipoja" lood olid tõlgitud mitu korda, aga viimased lood olid vähem viimistletud. Ebe Kartus külastab Eestit aastal 2008 ja kohtumistel Eesti Kirjandusmuuseumis küpseb mõte viia Triinu Kartuse elutöö lõpuni ja anda välja kakskeelne raamat. Palju raskusi on veel ees, tuleb leida kompetentne toimetaja, tuleb leida raha ja palju muud. Sellise raamatu kirjastamine on komplitseeritud ja keeruline. Aga raskused ületatakse, aastal 2011 on möödunud 150 aastat esimese "Kalevipoja" ilmumisest ja uus tõlge näeb ilmavalgust just sel aastal.

 

Kumu kunstimuuseumi on kogunenud 70-80 inimest. Ansambel Una Corda alustab esitlust mängides "Õnnis on inimene" kogumikust Taaveti laulud segakoorile.

 

Katariina Unt loeb salmid "Kalevipojast" ..."Laena mulle kannelt, Vanemuine..." , "Lend your lyre to me, Vanemuine..." ja siis astub kõnepulti Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, et tervitada Eesti Vabariigi presidenti Toomas Hendrik Ilvest, kes on külaliste hulgas. Järgnevad lühikesed kõned, tervitused, sõnavõtud ja ilus raamat on teel avalikkuse ette. Gunnar Neeme poeg võtab ka sõna ja mul on heameel tervitada kohalolijaid austraalia eestlaste poolt.

 

Kahekeelne "Kalevipoeg" on suur saavutus ja eesti kultuurimaastikul märgitakse seda ka tunnustavalt. Raamatu ilmumine kajastub mitmetes artiklites nii ajalehtedes kui ka eesti televisioonis. Triinu Kartus ja Gunnar Neeme ei ole enam meie hulgas, aga ma olen kindel et ka nemad tunnevad rõõmu raamatu ilmumisest.

 

"KALEVIPOEG" INGLISE JA EESTI KEELES Reedel, 21.oktoobril 2011 kell 15.00 algas Triinu Kartuse ja Gunnar Neeme raamatu "Kalevipoeg: The Estonian National Epic/Eesti Rahvuseepos" esitlus Kumu kunstimuuseumis, Tallinnas.
Lõpuks saan jagada veebilehe valmistus kvaliteetselt jaoks on haruldane leid. Minu arvates on kodulehe koostamine sisukalt on pakkumine ülimalt lehe tegemine http://www.aara.ee/Kodulehe_tegemine sama lingi kaudu on saadaval arusaadava kodulehtede uuendamine kiiresti eeskujuks toodud või lisaks ka uus netilehtede tegemine ka tehtud põhjalikult.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: