PIDU ÜLE ILMA Eesti Naisüliõpilaste Selts 100

Eesti Naisüliõpilaste Seltsile peaksid õigupoolest südamest õnne soovima kõik Eesti ülikooliharidusega naised. Kaudsemalt - haritud naised neiski maades, kus naiste pääs ülikooli oli toona takistatud.

Juhataja Malle Tohver-Tinni teeb cantust. Thirlmeres 06.11.2011   Aga sada aastat tagasi oli enim, millele haridusjanus noortele naistele õigus oli – astuda Tartus Rostovtsevi Eraülikooli või Professor Jassinski Kõrgematele Naiskursustele. Eestis kehtis ikka veel enam kui sajand varem Tartu Ülikooli Rector Magnificus Parroti öeldu, et naisteadlane mapp kaenla all tekitas temas vastumeelsust. Ühiskond ei olnud veel valmis leppima, et kõik naised ei tahtnud püsida kolmnurgas „Küche, Kinder und Kirche". Aga samas oli kummaline seegi, et tihti ei tahtnud või ei julgenud naised ise tahta rohkemat kui gümnaasiumiharidus. Kui sedagi.   1911.aastal sai Tartus kokku rühm sinna õppima tulnud tüdrukuid, kes olid veendunud, et Eestis peab rääkima eesti keeles ja tüdrukud peavad saama õiguse astuda ülikooli. Hilisem eluaegne koolijuht ja õpetaja Aleksandrine Pedusaar, keeleõpetaja ja tõlk Mea Krims-Kotkas, eraülikoolis arstiks õppinud Lydia Mahlstein-Männik ja poliitik, Riigikogu liige Linda Eenpalu–Koplus olid ühed agaramad, keda tunneme ja austame Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutajatena aastal 1911, ENÜSi auvilistlastena.   Ametliku tunnustuse osaliseks sai ENÜS alles Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis 14. novembril 1919. Selts on seisnud oma liikmete akadeemilse arengu eest ning kasvatanud neid nii kultuurivallas kui ka seltskondliku käitumise lihvimisel. Vilistlased pidasid Seltsi ruume Tartus oma armsaks ülikooliaastate koduks, mille võttis nõukogude vene okupatsioon. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmete truuduse ja visaduse tõendiks on väliskoondiste teke juba alates aastast 1946 Rootsis. Ja riburadapidi kogunesid vene okupatsiooni eest kodumaalt põgenema sunnitud ENÜSi liikmed väliskoondistesse Inglismaal ja Kanadas, USAs ja Austraalias. Mõnel maal oli enam kui üks koondis. Kõigile neile, kes hoidsid alles Eesti Naisüliõpilaste Seltsi järjepidevust okupeeritud isamaast kaugel, kuulub sama suur ENÜSi tänu nagu neile, kes hoidsid alles Eesti Vabariigi järjepidevust.   Au ja tänu kuulub muidugi ka neile Tartu Ülikooli tudengineiudele, kes 1989. aastal otsisid üles Eestisse jäänud ja nõukogude võimust hoolimata seltsi alles ja elus hoidnud sõjaeelsed vilistlased. Nagu ENÜSi taasasutajad on meenutanud valisid nad kõigi teiste üliõpilasühenduste hulgast meie seltsi just sellepärast, et needsamad juba auväärses eas daamid – Tui Koort, Selma Laanes, Maria Keres, Renate Wirkhaus ja kümned teised – rõhutasid mõttevabaduse, demokraatia ja isamaalisuse tähtsust. ENÜS oli esimene uuesti oma õigused taastanud üliõpilasorganisatsioon Eestis ja seda hoolimata sellest, et okupatsioon polnud ju veel lõppenud. Seltsi taastamine oli teene ENÜSi ees, mis väärib suurt tänu ja tunnustust in corpore.   Täna on nii nagu peabki - meie seltsi süda - Tartus. Seal, Riia mäel auvilistlase Aino-Järvesoo kingitud kahest üheks kokkuehitatud korteris toimetavad ja hoiavad traditsioone aina uued tudengid, kelle hoole all on selts ja tema aegade jooksul omaks võetud põhimõtted. Seltsi asutajate ülim eesmärk oli veenda toonast Eesti ühiskonda, et naisinimese aju ei erine meesinimese ajust muus kui vaid väheses kaaluvahes. Aga mehed ise on ju ka tavaliselt raskemad! Seega polnud mingit õigust panna ülikooliuks naiste eest kinni. Eesti Naiüliõpilaste Seltsi loomine, raskused, mis selleks tuli ületada, seltsi liikmete visadus ja veendumus, kaitsmaks naiste õigust ülikooliharidusele hoidsid teema üleval ja nüüd on Eestis juba aastakümneid ülikooliharidusega naisi rohkem kui mehi.   Kuigi selts on intiimorganisatsioon, kus on esikohal oma liikmed: nende edukus haridusteel, akadeemilised saavutused, kultuurihuvi edendamine ning ka seltskondliku käitumise osavus, võtab selts ka osa ühiskonna probleemides, seda selgelt erakondadevälise ühendusena. On päris loomulik, et ajal, kus kogu maailm muutub aina väiksemaks ehk avaneb ja üleilmastub, ei saa nii jõuline eesti naisharitlaste selts olla kõrvaltvaataja, olgu probleemid hariduses, lastekaitses, naiste õigustes keskkonnakaitses, kultuuri või õigust öelda ükskõik kus. Et selts ei hoia ennast liiga suletuna näitab üha tihenev tulemuslik koostöö Tartu Ülikooli Eetikakeskusega. Ja see kinnitab, et selts hoolib. Eesti Naisüliõpilaste Seltsile on iseloomulik veel üks joon. Seltsi liikmeid on Eesti ajalugu pillutanud üle ilma laiali ja seetõttu on ju mõistetav, et ega me üksteist ei tunne. Ega polegi võimalik tunda kõiki poolt tuhandet naist, kes praegu Seltsi kuuluvad. Ometi on midagi, mis paneb juhuslikult kohatud uues tuttavas aimama oma kaasvilistlast või kaasvõitlejat. See on seesama lahe meel, julgus arvamust avaldada ja lugupidamine oma isamaa suhtes. Ja kindlasti veel abivalmidus. Seda kogesin mina aasta tagasi Austraalias, kuhu ma jõudsingi tänu Austraalia koondise liikmele vil! Reet Simmulile. Teda ma õigust öelda palju varem õieti ei tundnudki. Reeda veendumus, et Austraaliasse lendamine ei maksagi nii palju, kui oskad õigest kohast ja õigel ajal lennupileteid nõutada, sundis ennast kokku võtma, et oma unistust ellu viia. Reeda sõnul pole muu oluline, sest ulualust pakuvad seltsi liikmed. Nii oligi. Kõige suuremat hoolt ja vastutulelikkust näitas üles auvil! Tiiu Salasoo, kes oli imetlusväärse täpsusega koostanud meie ööbimiste graafiku. Tundsin ennast koos oma tütar, ka ENÜSi vilistlase Riinuga tähtsa lennupostipakina, keda igas järgmises lennujaamas ootas ENÜSi valvepost. Olge te tänatud – vilistlased Malle Tohver-Tinni, Reet Bergman, Reet Vallak, Lea Wichman, Tiiu Kroll-Simmul, kes te meid nii lahkelt – ENÜSi kombel- võõrustasite ja Austraalia toredustega tuttavaks tegite!   Ka Austraalia koondise korralisel koosolekul Sydneys olime omade keskel! Ja ma usun nüüd kõiki neid ENÜSi liikmete jutte, kes kuskil maailmanurgas saanud meie seltsi liikmete poolt sooja ja omainimese vastuvõtu osaliseks. Loodan väga, et teiegi, kes te ENÜSi väliskoondistest Eestis käimas olete ennast Tartus ja Tallinnas sama mõnusalt tunnete.   ENÜS on sada aastat vana! Seda juubelit tähistame mitte ainult Eestis, Austraalias, Kanadas, USAs ja Rootsis, kus on meie koondised, vaid ka Belgias ja Inglismaal, Jaapanis ning veel paljudes maades, kuhu on elama asunud meie seltsi liikmeid. Üle maailma on meid praegu 500 ja olnud saja aasta jooksul kokku 1800. Tartus ja Tallinnas on ENÜSi juubelinädalaks novembri teine nädal. Juubeliks sai valmis ajalooraamat „Eesti Naisüliõpilaste Selts 100. Vaateid ajalukku" ja film „Haridusjanust sündinud". Teaduskonverentsil arutatakse, kas sada aastat on palju või vähe. ENÜSi juubel poleks õige juubel, kui aktus poleks Tartu Ülikooli aulas või peetaks pidu ja balli! Mis väga oluline - koguneb ka ENÜSi ülemaailmne peakoosolek. Eesti Naisüliõpilaste Seltsile peaksid õigupoolest südamest õnne soovima kõik Eesti ülikooliharidusega naised. Kaudsemalt - haritud naised neiski maades, kus naiste pääs ülikooli oli toona takistatud. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

PIDU ÜLE ILMA Eesti Naisüliõpilaste Selts 100

KADI ALATALU 30. nov. 2011

Eesti Naisüliõpilaste Seltsile peaksid õigupoolest südamest õnne soovima kõik Eesti ülikooliharidusega naised. Kaudsemalt - haritud naised neiski maades, kus naiste pääs ülikooli oli toona takistatud.

PIDU ÜLE ILMA Eesti Naisüliõpilaste Selts 100
Juhataja Malle Tohver-Tinni teeb cantust. Thirlmeres 06.11.2011

 

Aga sada aastat tagasi oli enim, millele haridusjanus noortele naistele õigus oli – astuda Tartus Rostovtsevi Eraülikooli või Professor Jassinski Kõrgematele Naiskursustele. Eestis kehtis ikka veel enam kui sajand varem Tartu Ülikooli Rector Magnificus Parroti öeldu, et naisteadlane mapp kaenla all tekitas temas vastumeelsust. Ühiskond ei olnud veel valmis leppima, et kõik naised ei tahtnud püsida kolmnurgas „Küche, Kinder und Kirche". Aga samas oli kummaline seegi, et tihti ei tahtnud või ei julgenud naised ise tahta rohkemat kui gümnaasiumiharidus. Kui sedagi.

 

1911.aastal sai Tartus kokku rühm sinna õppima tulnud tüdrukuid, kes olid veendunud, et Eestis peab rääkima eesti keeles ja tüdrukud peavad saama õiguse astuda ülikooli. Hilisem eluaegne koolijuht ja õpetaja Aleksandrine Pedusaar, keeleõpetaja ja tõlk Mea Krims-Kotkas, eraülikoolis arstiks õppinud Lydia Mahlstein-Männik ja poliitik, Riigikogu liige Linda Eenpalu–Koplus olid ühed agaramad, keda tunneme ja austame Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutajatena aastal 1911, ENÜSi auvilistlastena.

 

Ametliku tunnustuse osaliseks sai ENÜS alles Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis 14. novembril 1919. Selts on seisnud oma liikmete akadeemilse arengu eest ning kasvatanud neid nii kultuurivallas kui ka seltskondliku käitumise lihvimisel. Vilistlased pidasid Seltsi ruume Tartus oma armsaks ülikooliaastate koduks, mille võttis nõukogude vene okupatsioon. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmete truuduse ja visaduse tõendiks on väliskoondiste teke juba alates aastast 1946 Rootsis. Ja riburadapidi kogunesid vene okupatsiooni eest kodumaalt põgenema sunnitud ENÜSi liikmed väliskoondistesse Inglismaal ja Kanadas, USAs ja Austraalias. Mõnel maal oli enam kui üks koondis. Kõigile neile, kes hoidsid alles Eesti Naisüliõpilaste Seltsi järjepidevust okupeeritud isamaast kaugel, kuulub sama suur ENÜSi tänu nagu neile, kes hoidsid alles Eesti Vabariigi järjepidevust.

 

Au ja tänu kuulub muidugi ka neile Tartu Ülikooli tudengineiudele, kes 1989. aastal otsisid üles Eestisse jäänud ja nõukogude võimust hoolimata seltsi alles ja elus hoidnud sõjaeelsed vilistlased. Nagu ENÜSi taasasutajad on meenutanud valisid nad kõigi teiste üliõpilasühenduste hulgast meie seltsi just sellepärast, et needsamad juba auväärses eas daamid – Tui Koort, Selma Laanes, Maria Keres, Renate Wirkhaus ja kümned teised – rõhutasid mõttevabaduse, demokraatia ja isamaalisuse tähtsust. ENÜS oli esimene uuesti oma õigused taastanud üliõpilasorganisatsioon Eestis ja seda hoolimata sellest, et okupatsioon polnud ju veel lõppenud. Seltsi taastamine oli teene ENÜSi ees, mis väärib suurt tänu ja tunnustust in corpore.

 

Täna on nii nagu peabki - meie seltsi süda - Tartus. Seal, Riia mäel auvilistlase Aino-Järvesoo kingitud kahest üheks kokkuehitatud korteris toimetavad ja hoiavad traditsioone aina uued tudengid, kelle hoole all on selts ja tema aegade jooksul omaks võetud põhimõtted. Seltsi asutajate ülim eesmärk oli veenda toonast Eesti ühiskonda, et naisinimese aju ei erine meesinimese ajust muus kui vaid väheses kaaluvahes. Aga mehed ise on ju ka tavaliselt raskemad! Seega polnud mingit õigust panna ülikooliuks naiste eest kinni. Eesti Naiüliõpilaste Seltsi loomine, raskused, mis selleks tuli ületada, seltsi liikmete visadus ja veendumus, kaitsmaks naiste õigust ülikooliharidusele hoidsid teema üleval ja nüüd on Eestis juba aastakümneid ülikooliharidusega naisi rohkem kui mehi.

 

Kuigi selts on intiimorganisatsioon, kus on esikohal oma liikmed: nende edukus haridusteel, akadeemilised saavutused, kultuurihuvi edendamine ning ka seltskondliku käitumise osavus, võtab selts ka osa ühiskonna probleemides, seda selgelt erakondadevälise ühendusena. On päris loomulik, et ajal, kus kogu maailm muutub aina väiksemaks ehk avaneb ja üleilmastub, ei saa nii jõuline eesti naisharitlaste selts olla kõrvaltvaataja, olgu probleemid hariduses, lastekaitses, naiste õigustes keskkonnakaitses, kultuuri või õigust öelda ükskõik kus. Et selts ei hoia ennast liiga suletuna näitab üha tihenev tulemuslik koostöö Tartu Ülikooli Eetikakeskusega. Ja see kinnitab, et selts hoolib. Eesti Naisüliõpilaste Seltsile on iseloomulik veel üks joon. Seltsi liikmeid on Eesti ajalugu pillutanud üle ilma laiali ja seetõttu on ju mõistetav, et ega me üksteist ei tunne. Ega polegi võimalik tunda kõiki poolt tuhandet naist, kes praegu Seltsi kuuluvad. Ometi on midagi, mis paneb juhuslikult kohatud uues tuttavas aimama oma kaasvilistlast või kaasvõitlejat. See on seesama lahe meel, julgus arvamust avaldada ja lugupidamine oma isamaa suhtes. Ja kindlasti veel abivalmidus. Seda kogesin mina aasta tagasi Austraalias, kuhu ma jõudsingi tänu Austraalia koondise liikmele vil! Reet Simmulile. Teda ma õigust öelda palju varem õieti ei tundnudki. Reeda veendumus, et Austraaliasse lendamine ei maksagi nii palju, kui oskad õigest kohast ja õigel ajal lennupileteid nõutada, sundis ennast kokku võtma, et oma unistust ellu viia. Reeda sõnul pole muu oluline, sest ulualust pakuvad seltsi liikmed. Nii oligi. Kõige suuremat hoolt ja vastutulelikkust näitas üles auvil! Tiiu Salasoo, kes oli imetlusväärse täpsusega koostanud meie ööbimiste graafiku. Tundsin ennast koos oma tütar, ka ENÜSi vilistlase Riinuga tähtsa lennupostipakina, keda igas järgmises lennujaamas ootas ENÜSi valvepost. Olge te tänatud – vilistlased Malle Tohver-Tinni, Reet Bergman, Reet Vallak, Lea Wichman, Tiiu Kroll-Simmul, kes te meid nii lahkelt – ENÜSi kombel- võõrustasite ja Austraalia toredustega tuttavaks tegite!

 

Ka Austraalia koondise korralisel koosolekul Sydneys olime omade keskel! Ja ma usun nüüd kõiki neid ENÜSi liikmete jutte, kes kuskil maailmanurgas saanud meie seltsi liikmete poolt sooja ja omainimese vastuvõtu osaliseks. Loodan väga, et teiegi, kes te ENÜSi väliskoondistest Eestis käimas olete ennast Tartus ja Tallinnas sama mõnusalt tunnete.

 

ENÜS on sada aastat vana! Seda juubelit tähistame mitte ainult Eestis, Austraalias, Kanadas, USAs ja Rootsis, kus on meie koondised, vaid ka Belgias ja Inglismaal, Jaapanis ning veel paljudes maades, kuhu on elama asunud meie seltsi liikmeid. Üle maailma on meid praegu 500 ja olnud saja aasta jooksul kokku 1800. Tartus ja Tallinnas on ENÜSi juubelinädalaks novembri teine nädal. Juubeliks sai valmis ajalooraamat „Eesti Naisüliõpilaste Selts 100. Vaateid ajalukku" ja film „Haridusjanust sündinud". Teaduskonverentsil arutatakse, kas sada aastat on palju või vähe. ENÜSi juubel poleks õige juubel, kui aktus poleks Tartu Ülikooli aulas või peetaks pidu ja balli! Mis väga oluline - koguneb ka ENÜSi ülemaailmne peakoosolek.

PIDU ÜLE ILMA Eesti Naisüliõpilaste Selts 100 Eesti Naisüliõpilaste Seltsile peaksid õigupoolest südamest õnne soovima kõik Eesti ülikooliharidusega naised. Kaudsemalt - haritud naised neiski maades, kus naiste pääs ülikooli oli toona takistatud.
PIDU ÜLE ILMA Eesti Naisüliõpilaste Selts 100
Uurisin hiljaaegu kodulehtede valmistamine laabumine õigeks ajaks. Sisukuse ja funktsionaalsusega paarileheküljelise veebilehe valmistus kvaliteetselt ega pole kivisse raiutud juurde lehe tegemine kaasaegselt aara.ee disainerid mida tasuks mugava veebilehtede valmistamine uudse lahendusega aga lisavõimalustega lihtsa kodulehtede uuendamine kvaliteetselt asjatundjaid kaasates.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: