M.E.Ü.K. NAISKOORI KONTSERT-PIDU “ARMSTUS”

Melbourne'i Eesti Ühing „Kodu“ Naiskoori iga-aastane kontsert-pidu toimus 30. oktoobril Melbourne'i Eesti Majas.

  Suurde saali sisenedes paistsid silma valgete linadega kaetud lauad, mis olid seekord asetatud üsna lava lähedusse. Ühe seina äärde oli paigutatud pikk, iiristega kaunistatud toidulaud ja teise seina mitmeastmeline konstruktsioon loteriivõitudega. Baar oli avatud. Saalis kõlas eestipärane taustamuusika.   Lauda istudes võis tunnetada oivalist, kodumaist sirelite ja maikellukeste aroomi, mida tark ja tundeküllane naispere oli lauakaunistuseks vaasidesse paigutanud. Südametega dekoreeritud eeskavast võis lugeda, et koori juhatab Hilja Toom, klaverisaade Ain Simpsonilt ja teadustajana esineb koori liige Sirje Jõgi; kontsert saab koosnema 13 esitusest, nendest kolm solistide poolt.   Natuke pärast kella viitteist astus mikrofoni juurde, kinnise eesriide ette teadustaja, kes tervitas kohaletulnuid ning tutvustas kontserdi teemat, koori dirigenti ja esinejaid.   Eesriide avanedes üllatas kohalolijaid valgel tagapõhjal asetsev hiigelsuur punane süda, mida ümbritsesid mitmes suuruses samavärvi tähed. Südame kohale oli kirjutatud prominentselt sõna „Armastus"- ilusam, võimsam ja sügavama tähendusega sõna ükskõik mis keeles! Armastust sai kogeda sel õhtul küll palju nii lauluviisides, sõnades kui inimeste tegudes. Laval istusid helesiniste linadega kaetud väikeste neljakandiliste laudade ümber ilusates tualettides naiskoori liikmed. Sobivas kohas asus suur tiibklaver ning lava kaunistasid rohelised lehispuud.   Sirje Jõgi jätkas sissejuhatusega, teadustades, et esimesena esineb koorijuht Hilja Toom rahvalauluga „Lauliku lapsepõli": "Kui ma olin väiksekene, allea, allea, kasvasin ma kannikene allea, allea...". See üldtuntud, Miina Härma seatud rahvaviis, solisti poolt südamlikult ja tunnetega esitatud, lõi publikuga kohe hea kooskõla ning tekitas kuulajaskonnas koduse tunde.     Aplaus lõppenud, rivistus koor lavale. Teadustaja tegi jälle väikse sissejuhatuse lauluks. Nii toimus kogu kontserdi kestel, enne igat esinemist. Koorilt kuulsime nüüd G. Podelski "On kallis mulle kodupaik": "...nii armas oli seal, nii armas oli seal...". Laul kõneles armsast kodupaigast ja ilusatest noorusemälestustest.   Järgnevalt esitas koor Doris Day poolt populaarseks lauldud rõõmsameelse Livingston ja Evans'i "Que sera, sera" (Whatever will be, will be). Kogesime, et ei või kunagi ette ennustada, mis saatus meile tuua võib: pole midagi parata - „saab, mis saab, tuleb, mis tuleb!"   Järgmine laul, R. Eespere „Kojutulek", puudutas õhtu jooksul esitatud värssides korduvat teemat: kodu, isamaad, vabadust, lahkumist võõrsile ja lõpuks Kalevi kojutulekut Eestimaa pinnale, kuulajaskonnale kõik nii südamelähedased! Laul lõppenud läksid kooriliikmed jälle laudadesse istuma.   Järgmist pala „Harmonies Du Soir", Ain Simpsoni poolt esitatud klaverisoolot tutvustades nimetas teadustaja, et loo autoril, Franz Lisztil, on ka teatud ühendus Eestiga, kus ta 1842. a oli andnud kolm kontserti Tartus Ülikooli aulas. Kuulajaskond sai Ain Simpsoni esinemise tõttu suurepärase elamuse osaliseks. Rõõm oli jälgida selle pika pala virtuooslikku tõlgendust, kus ka kõik vaiksed ja tugevad passaazid ning aeglased ja kiired lõigud olid meisterlikult esile toodud.   Nüüd astus jälle koor ette, esitades J. Mandre „Lihtne viisikene". Ka lihtne viisike võib olla „südamele hää" ja kaunis, nagu oli võimalus kogeda.   Kodumaistele lauludele vahelduseks esitas koor järgmiseks S. Yradier'i üldtuntud, romantilise "Oo mu tuvike" (La Paloma): "...Ükskõik kus viibid, kõikjal ma läbi tuule lendan siis valge tuvina sinu juurde". Milline armastus!   Enne kui koor jälle laudadesse istus, lauldi A. Uustulnd'i „Metsarajal"- veelkord üks romantiline laul noorusajast ja kadunud armastusest: "kord kohtasin sind õhtul metsarajal...ja metsad, metsad laulsid ainult meile"...ning lõpuks...„seal metsateel ma ootan veel, sa tule siis, kui õitseb kanarbik...!"   Kolmanda solistina esines koori liige Anne Kirss lauluga „Naerata". Kui arm on möödunud, hinge valdab tühjus ja kurbus ning ees seisab lahkumine, siis- naerata! Anne Kirss on esinenud palju kordi eestlaste üritustel ja tema huvitavat sügavat tämbrit on alati tore kuulata, nii ka seekord.   Koorilt nautisime järgnevalt E. Doelle „Siis kui sirel valge õide lööb". Laulu viis oli kütkestav ja sõnad sügavalt luulelised: "Siis, kui valge sirel õide lööb, ilusamaid laule laulan öös; üheskoos seal joome sirelite aroome..." Laudadele asetatud sirelite kaudu oli kuulaskonnal ka võimalus väikese osakese saada sirelite uimastavast aroomist.   S. Pancerzynskl laul „Piibelehed" viis kuulajaskonna jälle kodumaale: „Oi piibelehti, valgeid nagu lumi, neid kasvas kõikjal kodumaa metsa all ja mööda teed sa nende vahel tulid, see pilt on peidus mälestustes sügaval..." ja laudadelt vaatasid piibelehed vastu...   Valsitaktis soome rahvaviis „Metsalilled" kujunes õhtu üheks kaasakiskuvamaks lauluks. Kahju, et trükise kaudu ei saa edasi anda laulu viisi ilu. Laulu sõnad viisid kuulajaskonna sügisesse, hämarusse köidetud looklevale metsateele, kus „hiliseid lilli näen veel...sambla sees siin ja seal meelespead...sulle nopin siis need...ehk taas ristuvad veel me teed...". Kodune maastik ja romantiline nooruse armastus...   Lõpulauluna kuulsime koorilt F. ja B. Bryant'i „Hüvasti, armastus". Noorusaeg on kadunud, elu on palju torme näinud, rändajat on saatnud laul ja muusika, lembe õnn ja romantika. Saabunud on üksindus. Hoolimata kõigest sellest, elu on ikka veel hea! Selle hoogsa, osaliselt kurvameelse, osaliselt optimistliku lauluga, lõppeski koori kontsert.   Toimusid tavapärased tänusõnad ja lillede üleandmine, mida viis läbi koori esinaine Marje Tõnisson. Tänu osalisteks said koorijuht, koor, publik, M.E.Ü."Kodu" kauaaegne esimees Bruno Metsar, kes korraldas ka piletite eelmüügi ja täitis õhtul kohustusi kassas; Taevo Vaikma- lavadekoratsioonid ja salvestatud muusika, solist ja klaverisaatja Ain Simpson ning solist Anne Kirss. Tänu kuulus ka Saima Parbole kontserdi kuulutuse ja loterii korraldamise eest. Lõpuks võttis veel sõna koori dirigent Hilja Toom, kes tänas koori ja mitmeid asjaosalisi, kes õhtu heaks kordaminekuks olid kaasa aidanud. Koor lahkus lavalt.   Olime saanud jälle ühe ilusa elamuse osaliseks. Koor oli oma uue koorijuhi taktikepi all palju tööd ja vaeva näinud. Laulud olid mitmekesised ning hästi valitud, kodumaised laulud vaheldusid populaarsemate, kergemasisuliste lauludega. Eesti autorite lauludes väljendus palju isamaaarmastust, koduigatsust ja looduse tunnetust, kõik mis olid kuulajaskonnale nii südamelähedased.   Nüüd algas pidu! Eesti kombe kohaselt oli naiskoori liikmete poolt korraldatud rikkalik külm laud, igasuguste liha- ja kalaroogade ning salatitega. Toitu oli ülekülluses! Muidugi ei puudunud ka rukkileib. Järgnes kohv, tee ja suur valik kooke ning torte.   Õhtu jooksul tõi külakosti Eesti Majas juba mitmel korral esinenud elukutseline lauljatar Gabrielle Parbo, kes esitas seitse populaarset laulu ja oma suurepärase häälega võlus kohalolijaid. Naiskoori esinaine tänas lauljatari lilledega. Mõnusa õhkonna loomiseks kõlas kogu õhtu jooksul ka ilus salvestatud eesti muusika.   Lõpuks peab ütlema, et M.E.Ü. „Kodu" naiskoor oli korraldanud jälle ühe suurepärase peo. Siinjuures ei tohiks nimetamata jätta, et suur osa koori liikmetest on jõudnud juba üsna kõrgesse ikka ning käinud koos palju aastaid, üks liige koori asutamisest saadik 1959. a, teine tuleb lauluharjutusele 85 kilomeetri kauguselt, peaagu iga liige pika maa tagant, hoolimata talvekülmast, suvekuumusest või vihmasajust. Kas siinkohal ei või ka suurest armastusest rääkida? Sama käib mitme teise asjaosalise kohta, kes kaasmaalaste üritusi Eesti Majas pikka aega on abistanud. Tänu kuulub ka ustavale publikule.   Mitmed kohapealsed eesti organisatsioonid on oma tegevuse pidanud lõpetama, vahvad naised laulavad ikka edasi, silmale iluks, kõrvale kõlaks ja rahvale rõõmuks. Soovime neile ka tulevikuks raugematut jõudu ja edu, et nad veel kaua võiksid meie rahvusgruppi lauluga kostitada. Melbourne'i Eesti Ühing „Kodu“ Naiskoori iga-aastane kontsert-pidu toimus 30. oktoobril Melbourne'i Eesti Majas. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

M.E.Ü.K. NAISKOORI KONTSERT-PIDU “ARMSTUS”

RAIVO RÄHNI 29. nov. 2011

Melbourne'i Eesti Ühing „Kodu“ Naiskoori iga-aastane kontsert-pidu toimus 30. oktoobril Melbourne'i Eesti Majas.

M.E.Ü.K. NAISKOORI KONTSERT-PIDU “ARMSTUS”

 

Suurde saali sisenedes paistsid silma valgete linadega kaetud lauad, mis olid seekord asetatud üsna lava lähedusse. Ühe seina äärde oli paigutatud pikk, iiristega kaunistatud toidulaud ja teise seina mitmeastmeline konstruktsioon loteriivõitudega. Baar oli avatud. Saalis kõlas eestipärane taustamuusika.

 

Lauda istudes võis tunnetada oivalist, kodumaist sirelite ja maikellukeste aroomi, mida tark ja tundeküllane naispere oli lauakaunistuseks vaasidesse paigutanud. Südametega dekoreeritud eeskavast võis lugeda, et koori juhatab Hilja Toom, klaverisaade Ain Simpsonilt ja teadustajana esineb koori liige Sirje Jõgi; kontsert saab koosnema 13 esitusest, nendest kolm solistide poolt.

 

Natuke pärast kella viitteist astus mikrofoni juurde, kinnise eesriide ette teadustaja, kes tervitas kohaletulnuid ning tutvustas kontserdi teemat, koori dirigenti ja esinejaid.

 

Eesriide avanedes üllatas kohalolijaid valgel tagapõhjal asetsev hiigelsuur punane süda, mida ümbritsesid mitmes suuruses samavärvi tähed. Südame kohale oli kirjutatud prominentselt sõna „Armastus"- ilusam, võimsam ja sügavama tähendusega sõna ükskõik mis keeles! Armastust sai kogeda sel õhtul küll palju nii lauluviisides, sõnades kui inimeste tegudes. Laval istusid helesiniste linadega kaetud väikeste neljakandiliste laudade ümber ilusates tualettides naiskoori liikmed. Sobivas kohas asus suur tiibklaver ning lava kaunistasid rohelised lehispuud.

 

Sirje Jõgi jätkas sissejuhatusega, teadustades, et esimesena esineb koorijuht Hilja Toom rahvalauluga „Lauliku lapsepõli": "Kui ma olin väiksekene, allea, allea, kasvasin ma kannikene allea, allea...". See üldtuntud, Miina Härma seatud rahvaviis, solisti poolt südamlikult ja tunnetega esitatud, lõi publikuga kohe hea kooskõla ning tekitas kuulajaskonnas koduse tunde.

 

M.E.Ü.K. NAISKOORI KONTSERT-PIDU “ARMSTUS”

 

Aplaus lõppenud, rivistus koor lavale. Teadustaja tegi jälle väikse sissejuhatuse lauluks. Nii toimus kogu kontserdi kestel, enne igat esinemist. Koorilt kuulsime nüüd G. Podelski "On kallis mulle kodupaik": "...nii armas oli seal, nii armas oli seal...". Laul kõneles armsast kodupaigast ja ilusatest noorusemälestustest.

 

Järgnevalt esitas koor Doris Day poolt populaarseks lauldud rõõmsameelse Livingston ja Evans'i "Que sera, sera" (Whatever will be, will be). Kogesime, et ei või kunagi ette ennustada, mis saatus meile tuua võib: pole midagi parata - „saab, mis saab, tuleb, mis tuleb!"

 

Järgmine laul, R. Eespere „Kojutulek", puudutas õhtu jooksul esitatud värssides korduvat teemat: kodu, isamaad, vabadust, lahkumist võõrsile ja lõpuks Kalevi kojutulekut Eestimaa pinnale, kuulajaskonnale kõik nii südamelähedased! Laul lõppenud läksid kooriliikmed jälle laudadesse istuma.

 

Järgmist pala „Harmonies Du Soir", Ain Simpsoni poolt esitatud klaverisoolot tutvustades nimetas teadustaja, et loo autoril, Franz Lisztil, on ka teatud ühendus Eestiga, kus ta 1842. a oli andnud kolm kontserti Tartus Ülikooli aulas. Kuulajaskond sai Ain Simpsoni esinemise tõttu suurepärase elamuse osaliseks. Rõõm oli jälgida selle pika pala virtuooslikku tõlgendust, kus ka kõik vaiksed ja tugevad passaazid ning aeglased ja kiired lõigud olid meisterlikult esile toodud.

 

Nüüd astus jälle koor ette, esitades J. Mandre „Lihtne viisikene". Ka lihtne viisike võib olla „südamele hää" ja kaunis, nagu oli võimalus kogeda.

 

Kodumaistele lauludele vahelduseks esitas koor järgmiseks S. Yradier'i üldtuntud, romantilise "Oo mu tuvike" (La Paloma): "...Ükskõik kus viibid, kõikjal ma läbi tuule lendan siis valge tuvina sinu juurde". Milline armastus!

 

Enne kui koor jälle laudadesse istus, lauldi A. Uustulnd'i „Metsarajal"- veelkord üks romantiline laul noorusajast ja kadunud armastusest: "kord kohtasin sind õhtul metsarajal...ja metsad, metsad laulsid ainult meile"...ning lõpuks...„seal metsateel ma ootan veel, sa tule siis, kui õitseb kanarbik...!"

 

Kolmanda solistina esines koori liige Anne Kirss lauluga „Naerata". Kui arm on möödunud, hinge valdab tühjus ja kurbus ning ees seisab lahkumine, siis- naerata! Anne Kirss on esinenud palju kordi eestlaste üritustel ja tema huvitavat sügavat tämbrit on alati tore kuulata, nii ka seekord.

 

Koorilt nautisime järgnevalt E. Doelle „Siis kui sirel valge õide lööb". Laulu viis oli kütkestav ja sõnad sügavalt luulelised: "Siis, kui valge sirel õide lööb, ilusamaid laule laulan öös; üheskoos seal joome sirelite aroome..." Laudadele asetatud sirelite kaudu oli kuulaskonnal ka võimalus väikese osakese saada sirelite uimastavast aroomist.

 

S. Pancerzynskl laul „Piibelehed" viis kuulajaskonna jälle kodumaale: „Oi piibelehti, valgeid nagu lumi, neid kasvas kõikjal kodumaa metsa all ja mööda teed sa nende vahel tulid, see pilt on peidus mälestustes sügaval..." ja laudadelt vaatasid piibelehed vastu...

 

Valsitaktis soome rahvaviis „Metsalilled" kujunes õhtu üheks kaasakiskuvamaks lauluks. Kahju, et trükise kaudu ei saa edasi anda laulu viisi ilu. Laulu sõnad viisid kuulajaskonna sügisesse, hämarusse köidetud looklevale metsateele, kus „hiliseid lilli näen veel...sambla sees siin ja seal meelespead...sulle nopin siis need...ehk taas ristuvad veel me teed...". Kodune maastik ja romantiline nooruse armastus...

 

Lõpulauluna kuulsime koorilt F. ja B. Bryant'i „Hüvasti, armastus". Noorusaeg on kadunud, elu on palju torme näinud, rändajat on saatnud laul ja muusika, lembe õnn ja romantika. Saabunud on üksindus. Hoolimata kõigest sellest, elu on ikka veel hea! Selle hoogsa, osaliselt kurvameelse, osaliselt optimistliku lauluga, lõppeski koori kontsert.

 

Toimusid tavapärased tänusõnad ja lillede üleandmine, mida viis läbi koori esinaine Marje Tõnisson. Tänu osalisteks said koorijuht, koor, publik, M.E.Ü."Kodu" kauaaegne esimees Bruno Metsar, kes korraldas ka piletite eelmüügi ja täitis õhtul kohustusi kassas; Taevo Vaikma- lavadekoratsioonid ja salvestatud muusika, solist ja klaverisaatja Ain Simpson ning solist Anne Kirss. Tänu kuulus ka Saima Parbole kontserdi kuulutuse ja loterii korraldamise eest. Lõpuks võttis veel sõna koori dirigent Hilja Toom, kes tänas koori ja mitmeid asjaosalisi, kes õhtu heaks kordaminekuks olid kaasa aidanud. Koor lahkus lavalt.

 

Olime saanud jälle ühe ilusa elamuse osaliseks. Koor oli oma uue koorijuhi taktikepi all palju tööd ja vaeva näinud. Laulud olid mitmekesised ning hästi valitud, kodumaised laulud vaheldusid populaarsemate, kergemasisuliste lauludega. Eesti autorite lauludes väljendus palju isamaaarmastust, koduigatsust ja looduse tunnetust, kõik mis olid kuulajaskonnale nii südamelähedased.

 

Nüüd algas pidu! Eesti kombe kohaselt oli naiskoori liikmete poolt korraldatud rikkalik külm laud, igasuguste liha- ja kalaroogade ning salatitega. Toitu oli ülekülluses! Muidugi ei puudunud ka rukkileib. Järgnes kohv, tee ja suur valik kooke ning torte.

 

Õhtu jooksul tõi külakosti Eesti Majas juba mitmel korral esinenud elukutseline lauljatar Gabrielle Parbo, kes esitas seitse populaarset laulu ja oma suurepärase häälega võlus kohalolijaid. Naiskoori esinaine tänas lauljatari lilledega. Mõnusa õhkonna loomiseks kõlas kogu õhtu jooksul ka ilus salvestatud eesti muusika.

 

Lõpuks peab ütlema, et M.E.Ü. „Kodu" naiskoor oli korraldanud jälle ühe suurepärase peo. Siinjuures ei tohiks nimetamata jätta, et suur osa koori liikmetest on jõudnud juba üsna kõrgesse ikka ning käinud koos palju aastaid, üks liige koori asutamisest saadik 1959. a, teine tuleb lauluharjutusele 85 kilomeetri kauguselt, peaagu iga liige pika maa tagant, hoolimata talvekülmast, suvekuumusest või vihmasajust. Kas siinkohal ei või ka suurest armastusest rääkida? Sama käib mitme teise asjaosalise kohta, kes kaasmaalaste üritusi Eesti Majas pikka aega on abistanud. Tänu kuulub ka ustavale publikule.

 

Mitmed kohapealsed eesti organisatsioonid on oma tegevuse pidanud lõpetama, vahvad naised laulavad ikka edasi, silmale iluks, kõrvale kõlaks ja rahvale rõõmuks. Soovime neile ka tulevikuks raugematut jõudu ja edu, et nad veel kaua võiksid meie rahvusgruppi lauluga kostitada.

M.E.Ü.K. NAISKOORI KONTSERT-PIDU “ARMSTUS” Melbourne'i Eesti Ühing „Kodu“ Naiskoori iga-aastane kontsert-pidu toimus 30. oktoobril Melbourne'i Eesti Majas.
M.E.Ü.K. NAISKOORI KONTSERT-PIDU “ARMSTUS”
Õigel hetkel planeerides kodulehe koostamine kvaliteetselt on samuti tulevikkuvaatav. Olen kuulnud lausutavat kodulehe tegemine kohta ma ei oskagi arvata ülimalt kodulehtede koostamine hea firma aara.ee miks mitte vaadata tekstilise webilehe tegemine üldine õpetus kindlasti tasub tellida tervikliku veebilehtede arendamine toob kindlasti tagasi.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: