EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS 100-AASTANE

Vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon Eestis, Eesti Naisüliõpilaste Selts, tähistas sel aastal 14. novembril oma 100. sünnipäeva.

Organisatsioon loodi aastal 1911 - ajal, mil polnudki veel Eesti riiki, vaid Eesti oli osa Vene tsaaririigist, kus valitses tugev venestamine. Isegi sõna Eesti oli tabu.   Lisaks sellele ei võetudki tol ajal Tartu Ülikooli naisi vastu, vaid nad pidid piirduma erikursustega. Ülikooli astumiseks tuli siirduda välismaale, näiteks Shveitsi.   Ometi koondus Tartus erikursustel käiv grupp noori eestlastest naisi, et rajada teed ülikooli ja selle lõpetanuna saavutada omal alal tegutsemisvõimalusi ühiskonnas. Kuna selleaegne Tartu Ülikool sellist tunnustust ei andnud, tegutseti põrandaaluse organisatsioonina. Alles aastal 1919 - peale Eesti Vabariigi loomist - registreeriti 14. novembril Eesti Naisüliõpilaste Selts Tartu Ülikoolis, nii et organisatsioon sai hakata avalikult tegutsema ja selle liikmed ühiskondlikust elust osa võtma. Selts kasvas ja õitses 21 aastat, mille jooksul kujunesid tänapäevani kestvad põhimõtted: r a h v u s l i k k u s, d e m o k r a a t i a ja i n d i v i d u a a l s u s. Selle aja jooksul tõusis ENÜS-i ridadest arvukalt tublisid eesti naisi, kes on märgi jätnud me rahva ajalukku, nagu riigikogu liige Linda Eenpalu, Eesti Kodutütarde juht Salme Pruuden, Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu asutaja ja juhataja Alma Miller, jt.   Kui 1. augustil 1940 andsid Nõukogude okupatsioonivõimud käsu likvideerida kõik üliõpilasorganisatsioonid, algas varjusurma ajajärk ka ENÜS-i ajaloos. Seltsi 400-st liikmest põgenes Eestist sõja käigus umbes 160, kes pidid kodumaa okupeerituse tõttu välismaal uued elukohad otsima. Seltsi sidemed olid nii tugevad, et ka uutes asukohamaades leiti üksteist ja asutati ENÜS-i koondised kõigepealt Rootsis, siis Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Inglismaal ja ka Austraalias aastal 1951. Et päästa välismaal ülikooli astuvaid eesti soost naistudengeid samasugusest ümberrahvustumise ohust, kui valitses ENÜS-i loomise ajal tsaari-Venemaal, hakkasid väliskoondised peatselt vastu võtma uusi liikmeid, kasvatades nii arvuka uue põlvkonna rahvuslikult mõtlevaid haritud naisi. Nii kujunes ajal, mil Eesti oli okupeeritud, ENÜS-ist ülemaailmne organisatsioon, mis tegutses samadel alustel ja samade ideaalide kohaselt kui kunagi Eestis. Väliskoondiste roll ENÜS-i ajaloos on äärmiselt oluline – tänu neile on tagatud ajalooline järjepidevus ja elus hoitud olulised traditsioonid. Samuti on paljud väliskoondiste liikmed agaralt tegutsenud oma asukohamaade eesti organisatsioonides.Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Austraalia koondise liikmed koos külalistega Thirlmere’is pühitsemas Seltsi 100. aastapäeva. Foto: Kristjan Simmul   Ka Nõukogude Eestis hakati võimaluse piires salaja koos käima: alguses kohtuti ettevaatlikult väikeste rühmadena kohvikutes, hiljem juba suuremal arvul üksteise kodudes sünnipäevade nime all, tähistades isegi aastapäevi. N. Liidu lagunemise süvenemisega hakkas Eestis ENÜS-i taasasutamise idee levima 1988. aasta sügisel - algul ajaloo- ja hiljem ka filoloogiatudengite hulgas. Üheks motiiviks oli igatsus sõdadevahelise vabariigi järele: tollane akadeemilistes üliõpilasorganisatsioonides valitsev vaba ja intellektuaalne vaim tundus peaaegu muinasjutulisena. Noored naisüliõpilased tutvusid Seltsi ajalooga ja võtsid ühendust vilistlastega, kes tundsid taasasutamise idee üle siirast heameelt. Novembri lõpus 1988 kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu taasasutatud Eesti Naisüliõpilaste Seltsi põhikirja esimesena akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest. Sellest peale on liikmeskond Eestis palju kasvanud.   Oma 100. aastapäeval koosneb globaalne ENÜS üheksast organisatoorsest osast. Kolm neist töötavad Eestis kokku üle 280 liikmega: tegevselts, Tartu vilistlaskogu ja Tallinna vilistlaskoondis. Välismaal tegutseb praegu kuus koondist kokku üle 270 liikmega: Austraalia, Lõuna-Kalifornia, Montreali, New Yorgi, Rootsi ja Toronto koondised. Nii kuulub ENÜS-i üle 550 naise, kasvanud Seltsi põhimõtete vaimus. Kõikjal toimub pidulik juubeli pühitsemine. Austraalias leidis see aset 6. novembril külalistega koosviibimisena Thirlmere'ís, Eestis aga toimuvad juubelipidustused koguni nädal aega - 14.-20. novembrini.   Elagu, kasvagu ja õitsegu ENÜS veel kaua, andes oma liikmetele positiivset idealismi, praktilisi oskusi oma idealismi täide viimiseks ja rõõmu selle saavutamisest!   Auvil Tiiu-Ann Jalak-Salasoo Vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon Eestis, Eesti Naisüliõpilaste Selts, tähistas sel aastal 14. novembril oma 100. sünnipäeva. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS 100-AASTANE

TIIU SALASOO 23. nov. 2011

Vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon Eestis, Eesti Naisüliõpilaste Selts, tähistas sel aastal 14. novembril oma 100. sünnipäeva.

Organisatsioon loodi aastal 1911 - ajal, mil polnudki veel Eesti riiki, vaid Eesti oli osa Vene tsaaririigist, kus valitses tugev venestamine. Isegi sõna Eesti oli tabu.

 

Lisaks sellele ei võetudki tol ajal Tartu Ülikooli naisi vastu, vaid nad pidid piirduma erikursustega. Ülikooli astumiseks tuli siirduda välismaale, näiteks Shveitsi.

 

Ometi koondus Tartus erikursustel käiv grupp noori eestlastest naisi, et rajada teed ülikooli ja selle lõpetanuna saavutada omal alal tegutsemisvõimalusi ühiskonnas. Kuna selleaegne Tartu Ülikool sellist tunnustust ei andnud, tegutseti põrandaaluse organisatsioonina.

Alles aastal 1919 - peale Eesti Vabariigi loomist - registreeriti 14. novembril Eesti Naisüliõpilaste Selts Tartu Ülikoolis, nii et organisatsioon sai hakata avalikult tegutsema ja selle liikmed ühiskondlikust elust osa võtma. Selts kasvas ja õitses 21 aastat, mille jooksul kujunesid tänapäevani kestvad põhimõtted: r a h v u s l i k k u s, d e m o k r a a t i a ja i n d i v i d u a a l s u s. Selle aja jooksul tõusis ENÜS-i ridadest arvukalt tublisid eesti naisi, kes on märgi jätnud me rahva ajalukku, nagu riigikogu liige Linda Eenpalu, Eesti Kodutütarde juht Salme Pruuden, Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu asutaja ja juhataja Alma Miller, jt.

 

Kui 1. augustil 1940 andsid Nõukogude okupatsioonivõimud käsu likvideerida kõik üliõpilasorganisatsioonid, algas varjusurma ajajärk ka ENÜS-i ajaloos. Seltsi 400-st liikmest põgenes Eestist sõja käigus umbes 160, kes pidid kodumaa okupeerituse tõttu välismaal uued elukohad otsima. Seltsi sidemed olid nii tugevad, et ka uutes asukohamaades leiti üksteist ja asutati ENÜS-i koondised kõigepealt Rootsis, siis Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Inglismaal ja ka Austraalias aastal 1951. Et päästa välismaal ülikooli astuvaid eesti soost naistudengeid samasugusest ümberrahvustumise ohust, kui valitses ENÜS-i loomise ajal tsaari-Venemaal, hakkasid väliskoondised peatselt vastu võtma uusi liikmeid, kasvatades nii arvuka uue põlvkonna rahvuslikult mõtlevaid haritud naisi. Nii kujunes ajal, mil Eesti oli okupeeritud, ENÜS-ist ülemaailmne organisatsioon, mis tegutses samadel alustel ja samade ideaalide kohaselt kui kunagi Eestis. Väliskoondiste roll ENÜS-i ajaloos on äärmiselt oluline – tänu neile on tagatud ajalooline järjepidevus ja elus hoitud olulised traditsioonid. Samuti on paljud väliskoondiste liikmed agaralt tegutsenud oma asukohamaade eesti organisatsioonides.

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS 100-AASTANE
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Austraalia koondise liikmed koos külalistega Thirlmere’is pühitsemas Seltsi 100. aastapäeva. Foto: Kristjan Simmul

 

Ka Nõukogude Eestis hakati võimaluse piires salaja koos käima: alguses kohtuti ettevaatlikult väikeste rühmadena kohvikutes, hiljem juba suuremal arvul üksteise kodudes sünnipäevade nime all, tähistades isegi aastapäevi. N. Liidu lagunemise süvenemisega hakkas Eestis ENÜS-i taasasutamise idee levima 1988. aasta sügisel - algul ajaloo- ja hiljem ka filoloogiatudengite hulgas. Üheks motiiviks oli igatsus sõdadevahelise vabariigi järele: tollane akadeemilistes üliõpilasorganisatsioonides valitsev vaba ja intellektuaalne vaim tundus peaaegu muinasjutulisena. Noored naisüliõpilased tutvusid Seltsi ajalooga ja võtsid ühendust vilistlastega, kes tundsid taasasutamise idee üle siirast heameelt. Novembri lõpus 1988 kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu taasasutatud Eesti Naisüliõpilaste Seltsi põhikirja esimesena akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest. Sellest peale on liikmeskond Eestis palju kasvanud.

 

Oma 100. aastapäeval koosneb globaalne ENÜS üheksast organisatoorsest osast. Kolm neist töötavad Eestis kokku üle 280 liikmega: tegevselts, Tartu vilistlaskogu ja Tallinna vilistlaskoondis. Välismaal tegutseb praegu kuus koondist kokku üle 270 liikmega: Austraalia, Lõuna-Kalifornia, Montreali, New Yorgi, Rootsi ja Toronto koondised. Nii kuulub ENÜS-i üle 550 naise, kasvanud Seltsi põhimõtete vaimus. Kõikjal toimub pidulik juubeli pühitsemine. Austraalias leidis see aset 6. novembril külalistega koosviibimisena Thirlmere'ís, Eestis aga toimuvad juubelipidustused koguni nädal aega - 14.-20. novembrini.

 

Elagu, kasvagu ja õitsegu ENÜS veel kaua, andes oma liikmetele positiivset idealismi, praktilisi oskusi oma idealismi täide viimiseks ja rõõmu selle saavutamisest!

 

Auvil Tiiu-Ann Jalak-Salasoo

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS 100-AASTANE Vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon Eestis, Eesti Naisüliõpilaste Selts, tähistas sel aastal 14. novembril oma 100. sünnipäeva.
EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS 100-AASTANE
Miks mitte ka veebilehe valmistamine asjatundjatelt ja teda ma usaldan. Veebimaastikul on kindlasti kiire veebilehe tegemine firma poolt mille puhul ja kodulehe koostamine sisukalt artikkel www.aara.ee miks mitte uurida ka paari lehega veebilehe valmistus ja paljude aspektide poolest aga lisavõimalustega veebilehtede arendamine ka tehtud põhjalikult.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: