UUSIM EESTI ORGANISATSIOON SYDNEYS: EESTI MUDILASRING

Kes ütles, et Sydneys pole eesti lapsi? On küll, ja on ka lapsevanemaid, kes tahavad, et nende lapsed oskaksid eesti keelt!

Neli ema ja kuus last koguduse saali aias peale mudilasteringi asutamiskoosolekut. On teada, et laps õpib rääkima kuulmise kaudu. Üsna varakult hakkab ta kuuldud sõnademulinast eraldama üksikuid häälikutekombinatsioone, püüab neid järele aimata ja kui on teatud kombinatsioonile tähenduse leidnud, siis ka ise seda teadlikult kasutada. Varsti hakkab ta ka tähenduslikke kombinatsioone kokku sobitama tema kuuldud keelele omase süsteemi kohaselt, mille ta ise oma ajus loob. Nii on kindlaks teinud keeleomandamise teadlased. Sellise keerulise imega saab hakkama iga terve laps.   Laps õpib, mida ta kuuleb. Kui tema kuuldes ei räägita, ei õpi ta rääkima. Kui ta ümber ainult piiratud keeles hädavajalikku räägitakse, on ka lapse keel piiratud. Seepärast on tähtis lapse keeleoskuse arenemisele, et tema kuuldekauguses räägitakse nii palju ja nii mitmekülgselt kui võimalik. Tavalistes tingimustes oma kodumaal kasvaval lapsel on rikkalikult võimalusi kuulda mitmekülgset keelt, nii kodus kui poes, tänaval, lasteaias.   Austraalias kasvaval lapsel on võimalus kuulda eesti keelt peaaegu ainult oma kodus, vahel harva ehk ka oma vanemate sõpradega kohtudes, ja väga, väga harva teiste lastega kokku saades. Ometi igatseb laps omasuguste seltskonda ja tahab nendega suhelda. Kui tore on teha seda veel keeles, mida ta valdab ja ka aru saada, et ta ei ole ainuke laps, kes eesti keelt oskab!   Seda kõike mõistes, hakkasid mõned lapsevanemad mõlgutama mõtteid, et oleks vaja viia lapsi omavahel kokku eestikeelses keskkonnas, kus neil oleks võimalus teiste lastega suhelda ja kus nende keelt teadlikult mitmekülgsemaks arendatakse.   Nii tulidki möödunud laupäeval, 29. oktoobril Sydney eesti koguduse majja 8 lapse vanemad, et koos arutada, kas, kus ja kuna hakata pidama regulaarseid eestikeelseid laste kokkutulekuid. Varem oli registreeritud veel 7 last, mis teeb kokku 15 last.   Suurem osa registreeritud lapsi on väga noored: alla aastaseid oli 4, 1-2-aastaseid 3, 2-3-aastaseid 4, 3-4-aastaseid 1, 4-5-aastaseid 2 ja 10-aastaseid 1.   See tähendab, et kuni 4-aastaste lastega oleks peamiseks tegevuseks nendega kõnelemine, neile juttude jutustamine ja ette lugemine, nendega mängimine, laulmine, liikumine, joonistamine, mille kaudu nad kuuleks, õpiks ja kasutaks eesti keelt.   4-5-aastased vajavad juba enamat. Nad võivad lisaks hakata juba aabitsaga tegelema, tähti tundma ja neid kokku seadma, mis varsti avab neile rikkaliku lugemisvara.   Kuna meil praegu ei ole kuskilt võtta eesti keelt oskavat välja õppinud väikelaste õpetajat, õieti lasteaednikku, siis tuleb selle kõigega hakkama saada lastevanematel endil. Kuid registreerumisel ja ka koosolekul selgus, et iga ema oli nõus mingit ülalmainitud tegevust lastega ette võtma ja nii võib terve grupiga seda harrastades palju nalja saada ja rõõmu tunda - ning lapsed õpivad samal ajal! Tuleb ressursid ühendada. Nii saigi juba kodus uurimiseks jagatud ühele emale ringmängude raamat, teisele keeleõpetuslike mängude kirjeldused.   10-aastasele on aga palju põnevamat tegevust vaja. Ja selle täide viimiseks peab veel mõtlema. Hea oleks, kui veel mõni selleealine õpihimuline laps leiduks, sest seltsis on ikka huvitavam! Rõõmsaks uudiseks osutus, et kõik registreeritud lapsed pidid juba eesti keelega tuttavad olema, v.a. need, kes veel üldse rääkida ei osanud.   Kuna selle lasterühma loomise põhjuseks on nende eesti keele arendamine, siis nõustuti järgmiste põhimõtetega: - kasutada kokkutulekul eesti keelt, välja arvatud hädaolukorras, kus muidu laps võiks viga saada, - kõnelda lastega nii palju, kui vähegi võimalik, - rääkida selgelt ja aeglaselt, et lapsed saaks eristada uusi sõnu ja väljendeid, - julgustada lapsi endid eesti keeles väljendama, kasutades selleks muuhulgas sõnamänge, laule, mõistatusi, salmikesi, - teha laste koosolemine rõõmsaks ja lõbusaks, jälgides samal ajal, et lapsed ei teeks üksteisele ega ümbrusele liiga.   Arutleti pikalt kus, kui sageli ja millal kokku tulla. Nagu arvata võis, ei olnud kõikide soovid samad, kuid püüdes siiski enamuse soovide kohaselt teha, otsustati, et esialgu tullakse kokku eesti koguduse saalis, 11 Waratah St, North Strathfield, mille eeliseks peeti sealset aeda, kus lapsed ringi joosta saaksid, lihtsamaid parkimisvõimalusi ja raudteejaama lähedust.   Arvestades, et mitmed emad on kodused ja saavad seetõttu koos käia ka äripäeviti, kuna teised on tööga seotud, siis otsustati teha kokkusaamised kord nädalas vaheldumisi teisipäeva ja laupäeva hommikuti, algusega kell 10.00. Niisiis selle aasta kava oleks järgmine: laupäeval, 5. novembril, teisipäeval, 8. novembril, laupäeval, 19.novembril, teisipäeval, 22. novembril, laupäeval, 3.detsembril, teisipäeval, 6. detsembril, laupäeval, 17. detsembril, arvatavasti jõulupuu.     Kõik lapsed on nendele kokkutulekutele teretulnud.   Kes veel registreeritud ei ole, paluks seda teha. Kui kellelgi on mõni hea idee, või küsimus, siis võib helistada 9436 3844 või kirjutada sala[No SpaM]soo@ihug.com.au . Kui keegi tunneb kedagi, kes Eestis on väikelaste õpetaja või lasteaednik olnud, paluks teatada.    Rõõmsa meelega parimat lootes Tiiu Salasoo, Austraalia Eesti Seltside Liidu eesti keele õpingute koordineerija   Kes ütles, et Sydneys pole eesti lapsi? On küll, ja on ka lapsevanemaid, kes tahavad, et nende lapsed oskaksid eesti keelt! suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

UUSIM EESTI ORGANISATSIOON SYDNEYS: EESTI MUDILASRING

TIIU SALASOO 14. nov. 2011

Kes ütles, et Sydneys pole eesti lapsi? On küll, ja on ka lapsevanemaid, kes tahavad, et nende lapsed oskaksid eesti keelt!

UUSIM EESTI ORGANISATSIOON SYDNEYS: EESTI MUDILASRING
Neli ema ja kuus last koguduse saali aias peale mudilasteringi asutamiskoosolekut.

On teada, et laps õpib rääkima kuulmise kaudu. Üsna varakult hakkab ta kuuldud sõnademulinast eraldama üksikuid häälikutekombinatsioone, püüab neid järele aimata ja kui on teatud kombinatsioonile tähenduse leidnud, siis ka ise seda teadlikult kasutada. Varsti hakkab ta ka tähenduslikke kombinatsioone kokku sobitama tema kuuldud keelele omase süsteemi kohaselt, mille ta ise oma ajus loob. Nii on kindlaks teinud keeleomandamise teadlased.

Sellise keerulise imega saab hakkama iga terve laps.

 

Laps õpib, mida ta kuuleb. Kui tema kuuldes ei räägita, ei õpi ta rääkima. Kui ta ümber ainult piiratud keeles hädavajalikku räägitakse, on ka lapse keel piiratud. Seepärast on tähtis lapse keeleoskuse arenemisele, et tema kuuldekauguses räägitakse nii palju ja nii mitmekülgselt kui võimalik. Tavalistes tingimustes oma kodumaal kasvaval lapsel on rikkalikult võimalusi kuulda mitmekülgset keelt, nii kodus kui poes, tänaval, lasteaias.

 

Austraalias kasvaval lapsel on võimalus kuulda eesti keelt peaaegu ainult oma kodus, vahel harva ehk ka oma vanemate sõpradega kohtudes, ja väga, väga harva teiste lastega kokku saades. Ometi igatseb laps omasuguste seltskonda ja tahab nendega suhelda. Kui tore on teha seda veel keeles, mida ta valdab ja ka aru saada, et ta ei ole ainuke laps, kes eesti keelt oskab!

 

Seda kõike mõistes, hakkasid mõned lapsevanemad mõlgutama mõtteid, et oleks vaja viia lapsi omavahel kokku eestikeelses keskkonnas, kus neil oleks võimalus teiste lastega suhelda ja kus nende keelt teadlikult mitmekülgsemaks arendatakse.

 

Nii tulidki möödunud laupäeval, 29. oktoobril Sydney eesti koguduse majja 8 lapse vanemad, et koos arutada, kas, kus ja kuna hakata pidama regulaarseid eestikeelseid laste kokkutulekuid. Varem oli registreeritud veel 7 last, mis teeb kokku 15 last.

 

Suurem osa registreeritud lapsi on väga noored: alla aastaseid oli 4, 1-2-aastaseid 3, 2-3-aastaseid 4, 3-4-aastaseid 1, 4-5-aastaseid 2 ja 10-aastaseid 1.

 

See tähendab, et kuni 4-aastaste lastega oleks peamiseks tegevuseks nendega kõnelemine, neile juttude jutustamine ja ette lugemine, nendega mängimine, laulmine, liikumine, joonistamine, mille kaudu nad kuuleks, õpiks ja kasutaks eesti keelt.

 

4-5-aastased vajavad juba enamat. Nad võivad lisaks hakata juba aabitsaga tegelema, tähti tundma ja neid kokku seadma, mis varsti avab neile rikkaliku lugemisvara.

 

Kuna meil praegu ei ole kuskilt võtta eesti keelt oskavat välja õppinud väikelaste õpetajat, õieti lasteaednikku, siis tuleb selle kõigega hakkama saada lastevanematel endil. Kuid registreerumisel ja ka koosolekul selgus, et iga ema oli nõus mingit ülalmainitud tegevust lastega ette võtma ja nii võib terve grupiga seda harrastades palju nalja saada ja rõõmu tunda - ning lapsed õpivad samal ajal! Tuleb ressursid ühendada. Nii saigi juba kodus uurimiseks jagatud ühele emale ringmängude raamat, teisele keeleõpetuslike mängude kirjeldused.

 

10-aastasele on aga palju põnevamat tegevust vaja. Ja selle täide viimiseks peab veel mõtlema. Hea oleks, kui veel mõni selleealine õpihimuline laps leiduks, sest seltsis on ikka huvitavam!

Rõõmsaks uudiseks osutus, et kõik registreeritud lapsed pidid juba eesti keelega tuttavad olema, v.a. need, kes veel üldse rääkida ei osanud.

 

Kuna selle lasterühma loomise põhjuseks on nende eesti keele arendamine, siis nõustuti järgmiste põhimõtetega:

- kasutada kokkutulekul eesti keelt, välja arvatud hädaolukorras, kus muidu laps võiks viga saada,

- kõnelda lastega nii palju, kui vähegi võimalik,

- rääkida selgelt ja aeglaselt, et lapsed saaks eristada uusi sõnu ja väljendeid,

- julgustada lapsi endid eesti keeles väljendama, kasutades selleks muuhulgas sõnamänge, laule, mõistatusi, salmikesi,

- teha laste koosolemine rõõmsaks ja lõbusaks, jälgides samal ajal, et lapsed ei teeks üksteisele ega ümbrusele liiga.

 

Arutleti pikalt kus, kui sageli ja millal kokku tulla. Nagu arvata võis, ei olnud kõikide soovid samad, kuid püüdes siiski enamuse soovide kohaselt teha, otsustati, et esialgu tullakse kokku eesti koguduse saalis, 11 Waratah St, North Strathfield, mille eeliseks peeti sealset aeda, kus lapsed ringi joosta saaksid, lihtsamaid parkimisvõimalusi ja raudteejaama lähedust.

 

Arvestades, et mitmed emad on kodused ja saavad seetõttu koos käia ka äripäeviti, kuna teised on tööga seotud, siis otsustati teha kokkusaamised kord nädalas vaheldumisi teisipäeva ja laupäeva hommikuti, algusega kell 10.00.

Niisiis selle aasta kava oleks järgmine:

laupäeval, 5. novembril,

teisipäeval, 8. novembril,

laupäeval, 19.novembril,

teisipäeval, 22. novembril,

laupäeval, 3.detsembril,

teisipäeval, 6. detsembril,

laupäeval, 17. detsembril, arvatavasti jõulupuu.

 

 

Kõik lapsed on nendele kokkutulekutele teretulnud.

 

Kes veel registreeritud ei ole, paluks seda teha. Kui kellelgi on mõni hea idee, või küsimus, siis võib helistada 9436 3844 või kirjutada . Kui keegi tunneb kedagi, kes Eestis on väikelaste õpetaja või lasteaednik olnud, paluks teatada. 

 

Rõõmsa meelega parimat lootes

Tiiu Salasoo,

Austraalia Eesti Seltside Liidu eesti keele õpingute koordineerija

 

UUSIM EESTI ORGANISATSIOON SYDNEYS: EESTI MUDILASRING Kes ütles, et Sydneys pole eesti lapsi? On küll, ja on ka lapsevanemaid, kes tahavad, et nende lapsed oskaksid eesti keelt!
UUSIM EESTI ORGANISATSIOON SYDNEYS: EESTI MUDILASRING
Ühelt poolt on tervikliku veebilehtede valmistamine põhjalikult siis tasub põhjalikumalt vaadata. Veebimaastikul on kindlasti asjalik kodulehtede tegemine põhjalikult ja see ei saa olla juhus ning lisaks paari lehega veebilehtede valmistamine firmadele paarileheküljelise kodulehe valmistamine hästi suurema külastatavusega veebilehtede uuendamine kaasaegselt saab positiivselt üldistada investeering veebilehtede koostamine on samuti kaasaegne.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: