Saage tuttavaks: Meie Kodu Adelaide’i korrespondent Relika Alliksaar Williams

Eks mu hing on kogu aeg ihanud Eesti Majades üle Austraalia kaasa lüüa, tunnistab Relika Alliksaar Williams. Nüüd hakkab ta ka Meie Kodu lugejat kursis hoidma Adelaide’i eesti kogukonna tegemistega.

Foto: Kristian Kruuser Kui kaua oled Austraalias olnud ja millega oled siin tegelenud?   Relika: Austraaliasse jõudsin 2006. aasta Anzac Day'l. Hea ja mõnus alati meenutada, et millal Uduga (sõbranna hüüdnimi, kellega koos tulin) Sydney lennujaamas maandusime ning elus esimest korda värsket rosmariini oksakest nuusutasin. See oksake on mul siiani toonase päeviku vahel alles.    Kohe alguses sujus kõik meil väga hästi. Kohtusime väga paljude toredate inimestega, nende hulgas hr Indrek Rampega, kelle abil leidsime elamise. Siis tuli mu esimene töö Randwicki keskuse lihapoes. Hiljem Queenslandi edasi liikudes töötasin lasteaias kasvatajana. Vahepeal pidin tagasi Eestisse minema, kuid hing ei andnud rahu, et palju jäi tegemata, paljud inimesed kohtamata ja oli selgemast selgem, et tuleb tagasi tulla kängurude maale.   Ja tagasi tulid selleks, et jääda?   Relika: Tagasitulles sai kõvasti ringi rännatud, kuni lõpuks jäime sõpradega pidama Whitsunday kandis, kus kohtasin ka oma abikaasat.   Airliel olen elanud kõige kauem ühe koha peal, üle kahe aasta, kus peamiselt töötasin kohalikus reisibüroos ja saatsin kõiki imeilusale Whitehaven rannale päevitama ja Great Barrier Reefile snorgeldama.   Airliel elades hakkasin loendama eesti noori, keda ma aitasin töö ja elamise leidmisel Austraalias. Eesmärgiks oli jõuda viiekümneni. Kui see ilus number täis sai, siis otsustasin, et enam edasi ei loe. Aitan siiani eesti ränduritest noori, nii kuidas saan ja oskan.   Airlielt lahkusime selle aasta mais, et minna Eestisse pulmi pidama. Kuna me oleme otsustanud siin maakera poolel elada, ja siinne pere ja mõned sõbrad olid väga rõõmsad Eesti külastamise võimalusest, siis oli ainuke koht pulmapeo pidamiseks Sangaste loss, kus mu vanemadki abiellusid 37 aastat tagasi.   Mis toob Sinu meelest eesti noori Austraaliasse?   Minul oli Austraalia konkreetselt unistuste maa, kuhu ma tahtsin minna reisima. Ja kui see working holiday viisa võimalus tuli ja mõned sõbrad siin juba olid selle viisaga, siis ei olnudki küsimust – tuli tulla. Muidu eks see seikluste otsimine, elukogemuste kogumine ja inglise keele praktika on peamised põhjused, miks noored selle viisa võimalust kasutavad. Sama võimalus on ka Kanadasse minekuks. Ja väga paljud noored lähevad ka Kanadasse praegu. Täna, mil piirid on valla ja ühenduse hoidmine kodustega, olles siis ükskõik millises maailma otsas, on nii lihtne üle Skype´i , siis ma toetan väga maailmaga tutvumist! Ka side kodustega on väga tähtis, et vanemad ikka teaksid, kus sa oled ja millega tegeled.   Tänaseks olete kolinud Adelaide'i. Miks sinna?   Nüüd oleme tagasi Adelaides, sest abikaasa pere ja sugulased on kõik siin.   Adelaide on ainus suure eestlaskonnaga linn Austraalias, kus ei õpetata praegu eesti keelt. Sul on plaanis seda muuta. Kuidas Sul tekkis mõte hakata eesti keelt õpetama?   Relika: Ma olen natukene tegelenud abikaasale eesti keele õpetamisega. Kui kuulsin, et Mall Pesti teeb Eestist, üle Skype´i koolitust Austraalias olevatele õpetajatele, siis ma tahtsin ka kohe liituda. Eesti keelega peab kogu aeg tegelema. Eks see ole iga keelega, et kui õppima hakkad, siis pead muudkui aga tegelema, et rooste ei läheks. See on rahvuse üks identiteetidest, ilma milleta ei saa. Mulle see koolitus väga meeldib ja on andnud palju rõõmu ning olen pealehakkamist täis, et eesti keelt soovijatele õpetada. Kel huvi on, võiks mulle meilida tehv[No SpaM]andi@hotmail.com   Kui oluline on Sulle siin eesti asja ajada?   Relika: Väga oluline. Eks mu hing on kogu aeg ihanud Eesti Majades üle Austraalia kaasa lüüa ja aitada eesti keelel ja kultuuril kesta kaua-kaua. Tegevust toimub ka palju igal pool mujal, kus vaid eestlased kokku saavad, mitte ainult Eesti Majades. Olin Eestis juba väga aktiivne erinevates mittetulunduslikes organisatsioonides, olin loojaks ühele segakoorile ja suht kogu elu olen rahvatantsu tantsinud, koorides laulnud. Ja nii oli see vaid aja küsimus, mil sammud Adelaide Eesti Majja sean. Olen Adelaide Eesti Majas varemgi üritustel käinud ja kõik on seal alati nii toredad ja sõbralikud.   Airlie Beachil elades pidasime me alati väga traditsioonilisi eesti jõule hapukapsa ja seapraega, sest verivorsti siis veel poest niisama osta ei saanud. Jõulupeol oli meil toona 25 eestlast koos! Ja noortele austraallastele väga meeldis meie söögilaud ja traditsiooniline luuletuse lugemine või laulmine, et kinki jõuluvanalt kätte saada. Eks mu hing on kogu aeg ihanud Eesti Majades üle Austraalia kaasa lüüa, tunnistab Relika Alliksaar Williams. Nüüd hakkab ta ka Meie Kodu lugejat kursis hoidma Adelaide’i eesti kogukonna tegemistega. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Saage tuttavaks: Meie Kodu Adelaide’i korrespondent Relika Alliksaar Williams

AALE KASK-ONG 7. nov. 2011

Eks mu hing on kogu aeg ihanud Eesti Majades üle Austraalia kaasa lüüa, tunnistab Relika Alliksaar Williams. Nüüd hakkab ta ka Meie Kodu lugejat kursis hoidma Adelaide’i eesti kogukonna tegemistega.

Saage tuttavaks: Meie Kodu Adelaide’i korrespondent Relika Alliksaar Williams
Foto: Kristian Kruuser

Kui kaua oled Austraalias olnud ja millega oled siin tegelenud?

 

Relika: Austraaliasse jõudsin 2006. aasta Anzac Day'l. Hea ja mõnus alati meenutada, et millal Uduga (sõbranna hüüdnimi, kellega koos tulin) Sydney lennujaamas maandusime ning elus esimest korda värsket rosmariini oksakest nuusutasin. See oksake on mul siiani toonase päeviku vahel alles. 

 

Kohe alguses sujus kõik meil väga hästi. Kohtusime väga paljude toredate inimestega, nende hulgas hr Indrek Rampega, kelle abil leidsime elamise. Siis tuli mu esimene töö Randwicki keskuse lihapoes. Hiljem Queenslandi edasi liikudes töötasin lasteaias kasvatajana.

Vahepeal pidin tagasi Eestisse minema, kuid hing ei andnud rahu, et palju jäi tegemata, paljud inimesed kohtamata ja oli selgemast selgem, et tuleb tagasi tulla kängurude maale.

 

Ja tagasi tulid selleks, et jääda?

 

Relika: Tagasitulles sai kõvasti ringi rännatud, kuni lõpuks jäime sõpradega pidama Whitsunday kandis, kus kohtasin ka oma abikaasat.

 

Airliel olen elanud kõige kauem ühe koha peal, üle kahe aasta, kus peamiselt töötasin kohalikus reisibüroos ja saatsin kõiki imeilusale Whitehaven rannale päevitama ja Great Barrier Reefile snorgeldama.

 

Airliel elades hakkasin loendama eesti noori, keda ma aitasin töö ja elamise leidmisel Austraalias. Eesmärgiks oli jõuda viiekümneni. Kui see ilus number täis sai, siis otsustasin, et enam edasi ei loe. Aitan siiani eesti ränduritest noori, nii kuidas saan ja oskan.

 

Airlielt lahkusime selle aasta mais, et minna Eestisse pulmi pidama. Kuna me oleme otsustanud siin maakera poolel elada, ja siinne pere ja mõned sõbrad olid väga rõõmsad Eesti külastamise võimalusest, siis oli ainuke koht pulmapeo pidamiseks Sangaste loss, kus mu vanemadki abiellusid 37 aastat tagasi.

 

Mis toob Sinu meelest eesti noori Austraaliasse?

 

Minul oli Austraalia konkreetselt unistuste maa, kuhu ma tahtsin minna reisima. Ja kui see working holiday viisa võimalus tuli ja mõned sõbrad siin juba olid selle viisaga, siis ei olnudki küsimust – tuli tulla. Muidu eks see seikluste otsimine, elukogemuste kogumine ja inglise keele praktika on peamised põhjused, miks noored selle viisa võimalust kasutavad. Sama võimalus on ka Kanadasse minekuks. Ja väga paljud noored lähevad ka Kanadasse praegu. Täna, mil piirid on valla ja ühenduse hoidmine kodustega, olles siis ükskõik millises maailma otsas, on nii lihtne üle Skype´i , siis ma toetan väga maailmaga tutvumist! Ka side kodustega on väga tähtis, et vanemad ikka teaksid, kus sa oled ja millega tegeled.

 

Tänaseks olete kolinud Adelaide'i. Miks sinna?

 

Nüüd oleme tagasi Adelaides, sest abikaasa pere ja sugulased on kõik siin.

 

Adelaide on ainus suure eestlaskonnaga linn Austraalias, kus ei õpetata praegu eesti keelt. Sul on plaanis seda muuta. Kuidas Sul tekkis mõte hakata eesti keelt õpetama?

 

Relika: Ma olen natukene tegelenud abikaasale eesti keele õpetamisega. Kui kuulsin, et Mall Pesti teeb Eestist, üle Skype´i koolitust Austraalias olevatele õpetajatele, siis ma tahtsin ka kohe liituda. Eesti keelega peab kogu aeg tegelema. Eks see ole iga keelega, et kui õppima hakkad, siis pead muudkui aga tegelema, et rooste ei läheks. See on rahvuse üks identiteetidest, ilma milleta ei saa. Mulle see koolitus väga meeldib ja on andnud palju rõõmu ning olen pealehakkamist täis, et eesti keelt soovijatele õpetada. Kel huvi on, võiks mulle meilida

 

Kui oluline on Sulle siin eesti asja ajada?

 

Relika: Väga oluline. Eks mu hing on kogu aeg ihanud Eesti Majades üle Austraalia kaasa lüüa ja aitada eesti keelel ja kultuuril kesta kaua-kaua. Tegevust toimub ka palju igal pool mujal, kus vaid eestlased kokku saavad, mitte ainult Eesti Majades. Olin Eestis juba väga aktiivne erinevates mittetulunduslikes organisatsioonides, olin loojaks ühele segakoorile ja suht kogu elu olen rahvatantsu tantsinud, koorides laulnud. Ja nii oli see vaid aja küsimus, mil sammud Adelaide Eesti Majja sean. Olen Adelaide Eesti Majas varemgi üritustel käinud ja kõik on seal alati nii toredad ja sõbralikud.

 

Airlie Beachil elades pidasime me alati väga traditsioonilisi eesti jõule hapukapsa ja seapraega, sest verivorsti siis veel poest niisama osta ei saanud. Jõulupeol oli meil toona 25 eestlast koos! Ja noortele austraallastele väga meeldis meie söögilaud ja traditsiooniline luuletuse lugemine või laulmine, et kinki jõuluvanalt kätte saada.

Saage tuttavaks: Meie Kodu Adelaide’i korrespondent Relika Alliksaar Williams Eks mu hing on kogu aeg ihanud Eesti Majades üle Austraalia kaasa lüüa, tunnistab Relika Alliksaar Williams. Nüüd hakkab ta ka Meie Kodu lugejat kursis hoidma Adelaide’i eesti kogukonna tegemistega.
Saage tuttavaks: Meie Kodu Adelaide’i korrespondent Relika Alliksaar Williams
Ühelt poolt on paari lehega kodulehtede tegemine kvaliteetselt kui üliväga viimistletut. Olen otsinud kodulehe valmistus optimeeritult seda parem on tulemus tasub lugeda hallatava veebilehe tegemine põhjalikult lingi kaudu sisu on paindlikult muudetav väiksema veebilehe uuendamine kaasaegselt olulistele aspektidele vaid paari nädalaga veebilehe valmistamine kiiresti väga hea pakkumine.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: