Rahvuskaaslaste II konverents (30.09-01.10.2011)

Paar nädalat tagasi leidis Tallinnas aset Rahvuskaaslaste II konverents. Konverentsile olid kokku tulnud ülemaailmsete väliseesti organisatsioonide ja kogukondade esindajad Kasahstanist Kanadani, Austraaliast Ameerikani ja muidugi Euroopast ning kohapealt Eestist.

Kokku oli konverentsile registreeritud 188 inimest. Kõige suuremaarvuliselt oli esindatud Rootsi, Kanada ja Eesti. Austraaliat esindasid Imbi Semmelweis ja Aune Vetik.   Milleks kokku tuldi?   Kultuuriminister Rein Lang sõnastas selle eesmärgi ühe lausega, öeldes nii: "Hoidkem eesti keelt ja kultuuri ja tehkem seda koos." Rahvuskaaslaste konverents tõi juba teist korda kokku väliseestlased ja kodueestlased, et üheskoos arutada küsimust, kuidas edasi minna ja mida ette võtta selleks, et säiliks eesti keel ja kultuuri maailma eri nurkades.   Palju oli häid sõnavõtte ja mõtteid. Teemad, mida lähemalt käsitleti olid järgmised: identiteet ja selle muutumine väliseesti kogukondades, eesti keele ja eestikeelne õpe välismaal, eesti kultuur väliseesti keskustes, väliseesti kultuuripärandi säilitamine, eestlased välismaal ja tagasiränne. Aho Rebas rääkis põhjalikult rahvuskaaslaste programmi eesmärkidest ja rakendustest.   Peale sõnavõtte toimusid mõttetalgud ja arutlused sektsioonides. Esindasin Austraaliat meediagrupi sektsioonis, kus otsiti lahendusi probleemile - kahanevad paberlehtede tiraazhid versus veebilehed ja sotsiaalvõrgustikud. Arutati nii paberlehtede tulevikku kui ka koostööd väliseesti keskuste vahel. Ühine seisukoht oli, et me tunneme vastutust oma lugejate ees ning lehed ei tohi välja surra. Kuidas aga toime tulla alafinantseerituse ja lugejaskonna kahanemisega? Ühe tõsiasjana toodi esile ajalehtede sisu kvaliteedi parandamist, mis aitaks lugejaskonda suurendada ja regulaarse toetuse saamist RKPlt (Rahvuskaaslaste programmilt). Pikemas perspektiivis nähti ideaalolukorrana ühise toimetuse olemasolu. Laas Leivat, EV aupeakonsul Torontos ütleb, et üks globaalse koostöö siht peaks olema leida võimalusi neid ajalehti säilitada, kas iseseisvalt või siis ülemaailmse väljaandena. Seda teemat arutatakse edasi meediagrupi ajurünnak - koosolekul järgmisel aastal. Rahvuskaaslaste programmist saab lähemat teavet: http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/   Paar nädalat tagasi leidis Tallinnas aset Rahvuskaaslaste II konverents. Konverentsile olid kokku tulnud ülemaailmsete väliseesti organisatsioonide ja kogukondade esindajad Kasahstanist Kanadani, Austraaliast Ameerikani ja muidugi Euroopast ning kohapealt Eestist. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Rahvuskaaslaste II konverents (30.09-01.10.2011)

Aune Vetik 17. okt. 2011

Paar nädalat tagasi leidis Tallinnas aset Rahvuskaaslaste II konverents. Konverentsile olid kokku tulnud ülemaailmsete väliseesti organisatsioonide ja kogukondade esindajad Kasahstanist Kanadani, Austraaliast Ameerikani ja muidugi Euroopast ning kohapealt Eestist.

Kokku oli konverentsile registreeritud 188 inimest. Kõige suuremaarvuliselt oli esindatud Rootsi, Kanada ja Eesti. Austraaliat esindasid Imbi Semmelweis ja Aune Vetik.

 

Milleks kokku tuldi?

 

Kultuuriminister Rein Lang sõnastas selle eesmärgi ühe lausega, öeldes nii: "Hoidkem eesti keelt ja kultuuri ja tehkem seda koos." Rahvuskaaslaste konverents tõi juba teist korda kokku väliseestlased ja kodueestlased, et üheskoos arutada küsimust, kuidas edasi minna ja mida ette võtta selleks, et säiliks eesti keel ja kultuuri maailma eri nurkades.

 

Palju oli häid sõnavõtte ja mõtteid. Teemad, mida lähemalt käsitleti olid järgmised: identiteet ja selle muutumine väliseesti kogukondades, eesti keele ja eestikeelne õpe välismaal, eesti kultuur väliseesti keskustes, väliseesti kultuuripärandi säilitamine, eestlased välismaal ja tagasiränne. Aho Rebas rääkis põhjalikult rahvuskaaslaste programmi eesmärkidest ja rakendustest.

 

Peale sõnavõtte toimusid mõttetalgud ja arutlused sektsioonides.

Esindasin Austraaliat meediagrupi sektsioonis, kus otsiti lahendusi probleemile - kahanevad paberlehtede tiraazhid versus veebilehed ja sotsiaalvõrgustikud. Arutati nii paberlehtede tulevikku kui ka koostööd väliseesti keskuste vahel. Ühine seisukoht oli, et me tunneme vastutust oma lugejate ees ning lehed ei tohi välja surra. Kuidas aga toime tulla alafinantseerituse ja lugejaskonna kahanemisega? Ühe tõsiasjana toodi esile ajalehtede sisu kvaliteedi parandamist, mis aitaks lugejaskonda suurendada ja regulaarse toetuse saamist RKPlt (Rahvuskaaslaste programmilt). Pikemas perspektiivis nähti ideaalolukorrana ühise toimetuse olemasolu. Laas Leivat, EV aupeakonsul Torontos ütleb, et üks globaalse koostöö siht peaks olema leida võimalusi neid ajalehti säilitada, kas iseseisvalt või siis ülemaailmse väljaandena. Seda teemat arutatakse edasi meediagrupi ajurünnak - koosolekul järgmisel aastal.

Rahvuskaaslaste programmist saab lähemat teavet: http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/

 

Rahvuskaaslaste II konverents (30.09-01.10.2011) Paar nädalat tagasi leidis Tallinnas aset Rahvuskaaslaste II konverents. Konverentsile olid kokku tulnud ülemaailmsete väliseesti organisatsioonide ja kogukondade esindajad Kasahstanist Kanadani, Austraaliast Ameerikani ja muidugi Euroopast ning kohapealt Eestist.
Rahvuskaaslaste II konverents (30.09-01.10.2011)
Minu arvates on korralik kodulehe arendamine siis tasub otsida tegija. Sisukuse ja funktsionaalsusega veebilehe tegemine kaasaegselt seda on ka raske hinnata ning mtü veebilehe uuendamine see link algupärase raamistikuga asjalik netilehe tegemine kui ka, seal on põhjalikumalt kirjeldatud kodulehe tegemine siis saab tehtud õigeks ajaks. lihtsa veebilehtede uuendamine millel on palju funktsioone.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: