Meid ei kutsutud peole

Kui Eestis räägitakse päikeseenergiast, siis tullakse lagedale arvamusega, et siin ei ole küllaldaselt päikest energia tootmiseks. Seda väidab nii akadeemik Anto Raukas kui majandusminister Juhan Parts.

Baltimaade esimese päikesepargi ehitustanner Võrumaal Klõbi talu maadel käesoleva aasta aprillis. Foto: Viido Polikarpus. Isegi vaatamata sellele, et Lõuna-Eestisse päikeseparki rajav Energy Smart OÜ on tõestanud veenvalt – Eestis on rohkem päikest, kui näiteks Poolas või Ida-Saksamaal. Oleme tuginenud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 60 aasta pikkustele uuringutele, mida on kinnitanud NASA. Energy Smart on koostanud pilootprojekti ja saanud toetuse nii Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kui ka Kliima- ja Energiaagentuurilt (KENA), esimeselt 50% ja teiselt 20% 400 000 euro suurusest paketist. Kes saaks vaielda nii suure toetuse puhul, mida on firmale andnud Eesti valitsus?   Oleme olnud Energy Smartis kogu aeg seda meelt, et eesti talunikud peaksid saama kasutada päikeseenergiat tulu toova allikana. Pole ju kellelegi uudiseks, et meie talumaad ei pruugi igal pool olla väga viljakad ja eesti talupidajatel oleks võimalus natukenegi oma elu parandada puhta päikeseenergia tootmisest ja kasutamisest. Lootnud selle peale, et valitsus on meile oma toetust osutanud, tegime me kõik vajalikud eeltööd 100 kW päikesepargi rajamiseks ja valasime 11 vundamenti, igale vundamendile asetatakse 40 päikesepaneeli. Meie päikesepark oleks pidanud juba sel suvel tootmisega alustama, kuid majandusministeerium peatas kõik toetused nii KENA-st kui KIK-ist KENA-s tehtud auditi järel. Energy Smarti meeskond on pidanud nüüd lihtsalt käed rüpes istuma ja vaatama, kuidas suvi möödub – parim aeg, mil oleks olnud võimalik lõpetada ehitustööd.   Olin väga üllatunud, kui 15. septembril osales majandusminister Juhan Parts ABB uue 400 kW tootmismahuga päikeseenergiaseadmete tootmise liini avamisel Jüris. Mulle tundub, nagu ei toetaks meie majandusministeerium puhtalt Eesti investorite äriettevõtteid. Võib-olla pole ka KENA auditeerimine nii süütu, kui ta esmapilgul tundub. Selle kõige tõttu pole ka midagi imestada, kui Eesti ei paista praegu silma millegi uudsega. Me kuuleme ikka, kuidas Skype on eestlaste loodud, aga siis, kui firma abi vajas, meie valitsus seda neile ei osutanud. Eestil on võimalus toota puhast taastuvenergiat otse Euroopa energiavõrku, meil ei oleks tarvis mingeid vahemehi. Euroopa vajab taastuvenergiat ja selle turg on piiritu. Valitsuse tasandil on võimalus saada suuri subsideeringuid sel alal Euroopa Liidult. Pole ju võimalik, et Juhan Parts või ABB sellest midagi kuulnud pole.   Mõni ütleb, et Energy Smart on väike firma, aga ABB on võimas, tuues sisse investeeringuid ja andes töökohti. Samas kuulen ma kogu aeg etteheidet, kuidas Eestis ei ole enam eestlastele kuuluvaid panku. Jah, Energy Smart vajab toetust, kuid milline firma seda ei vaja? Milline eesti talunik seda ei vaja? Kuid juhul, kui meil on õigus ja me suudame oma päikesepargi tööle saada, saame me Eesti muuta alternatiivenergia tootmise maaks. Meie talunikud võiksid seista uhkelt rikaste araabia šeikide kõrval, selle asemel et müts peos euroliidult almusi oodata.   Muidugi on hea, et ABB siin edukas on. Aga meie Energy Smartis tunneme end don Quijotedena päikese tuuleveskitega võideldes ja lootes, et valitsus ka meile antud lubadusi meeles peab ning kogu aeg uusi takistusi ei leia, et seda mitte teha.   Energy Smart on vaid paari kuu kaugusel, et alustada päikeseenergia tootmisega, olles nõnda esimene päikesepark Baltikumis. Vähemasti ABB peole oleks meid võinud siiski kutsuda. Kui Eestis räägitakse päikeseenergiast, siis tullakse lagedale arvamusega, et siin ei ole küllaldaselt päikest energia tootmiseks. Seda väidab nii akadeemik Anto Raukas kui majandusminister Juhan Parts. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Meid ei kutsutud peole

VIIDO POLIKARPUS 26. sept. 2011

Kui Eestis räägitakse päikeseenergiast, siis tullakse lagedale arvamusega, et siin ei ole küllaldaselt päikest energia tootmiseks. Seda väidab nii akadeemik Anto Raukas kui majandusminister Juhan Parts.

Meid ei kutsutud peole
Baltimaade esimese päikesepargi ehitustanner Võrumaal Klõbi talu maadel käesoleva aasta aprillis. Foto: Viido Polikarpus.

Isegi vaatamata sellele, et Lõuna-Eestisse päikeseparki rajav Energy Smart OÜ on tõestanud veenvalt – Eestis on rohkem päikest, kui näiteks Poolas või Ida-Saksamaal. Oleme tuginenud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 60 aasta pikkustele uuringutele, mida on kinnitanud NASA. Energy Smart on koostanud pilootprojekti ja saanud toetuse nii Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kui ka Kliima- ja Energiaagentuurilt (KENA), esimeselt 50% ja teiselt 20% 400 000 euro suurusest paketist. Kes saaks vaielda nii suure toetuse puhul, mida on firmale andnud Eesti valitsus?

 

Oleme olnud Energy Smartis kogu aeg seda meelt, et eesti talunikud peaksid saama kasutada päikeseenergiat tulu toova allikana. Pole ju kellelegi uudiseks, et meie talumaad ei pruugi igal pool olla väga viljakad ja eesti talupidajatel oleks võimalus natukenegi oma elu parandada puhta päikeseenergia tootmisest ja kasutamisest.

Lootnud selle peale, et valitsus on meile oma toetust osutanud, tegime me kõik vajalikud eeltööd 100 kW päikesepargi rajamiseks ja valasime 11 vundamenti, igale vundamendile asetatakse 40 päikesepaneeli. Meie päikesepark oleks pidanud juba sel suvel tootmisega alustama, kuid majandusministeerium peatas kõik toetused nii KENA-st kui KIK-ist KENA-s tehtud auditi järel. Energy Smarti meeskond on pidanud nüüd lihtsalt käed rüpes istuma ja vaatama, kuidas suvi möödub – parim aeg, mil oleks olnud võimalik lõpetada ehitustööd.

 

Olin väga üllatunud, kui 15. septembril osales majandusminister Juhan Parts ABB uue 400 kW tootmismahuga päikeseenergiaseadmete tootmise liini avamisel Jüris. Mulle tundub, nagu ei toetaks meie majandusministeerium puhtalt Eesti investorite äriettevõtteid. Võib-olla pole ka KENA auditeerimine nii süütu, kui ta esmapilgul tundub. Selle kõige tõttu pole ka midagi imestada, kui Eesti ei paista praegu silma millegi uudsega. Me kuuleme ikka, kuidas Skype on eestlaste loodud, aga siis, kui firma abi vajas, meie valitsus seda neile ei osutanud.

Eestil on võimalus toota puhast taastuvenergiat otse Euroopa energiavõrku, meil ei oleks tarvis mingeid vahemehi. Euroopa vajab taastuvenergiat ja selle turg on piiritu. Valitsuse tasandil on võimalus saada suuri subsideeringuid sel alal Euroopa Liidult. Pole ju võimalik, et Juhan Parts või ABB sellest midagi kuulnud pole.

 

Mõni ütleb, et Energy Smart on väike firma, aga ABB on võimas, tuues sisse investeeringuid ja andes töökohti. Samas kuulen ma kogu aeg etteheidet, kuidas Eestis ei ole enam eestlastele kuuluvaid panku. Jah, Energy Smart vajab toetust, kuid milline firma seda ei vaja? Milline eesti talunik seda ei vaja? Kuid juhul, kui meil on õigus ja me suudame oma päikesepargi tööle saada, saame me Eesti muuta alternatiivenergia tootmise maaks. Meie talunikud võiksid seista uhkelt rikaste araabia šeikide kõrval, selle asemel et müts peos euroliidult almusi oodata.

 

Muidugi on hea, et ABB siin edukas on. Aga meie Energy Smartis tunneme end don Quijotedena päikese tuuleveskitega võideldes ja lootes, et valitsus ka meile antud lubadusi meeles peab ning kogu aeg uusi takistusi ei leia, et seda mitte teha.

 

Energy Smart on vaid paari kuu kaugusel, et alustada päikeseenergia tootmisega, olles nõnda esimene päikesepark Baltikumis. Vähemasti ABB peole oleks meid võinud siiski kutsuda.

Meid ei kutsutud peole Kui Eestis räägitakse päikeseenergiast, siis tullakse lagedale arvamusega, et siin ei ole küllaldaselt päikest energia tootmiseks. Seda väidab nii akadeemik Anto Raukas kui majandusminister Juhan Parts.
Meid ei kutsutud peole
Lõpuks saan jagada tekstilise kodulehe valmistus kiiresti mis pakub eelist. Paljud on tähelepanu juhtinud tulemuslik veebilehe arendamine puhul kvaliteedieelist põnevalt lihtsustatud veebilehe tegemine asjatundjatelt http://www.aara.ee/Kodulehe_pusikulud_46 paljudel juhtudel mahukama kodulehe valmistamine uudse lahendusega lisaks on kodulehe tegemine professionaalselt asjatundjaid kaasates.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: