Gisela Possin: Noored võiksid seltsi edasi viia oma vajaduste poole

Intervjuu Brisbane Eesti Seltsi aseesinaise Gisela Possiniga

Gisela PossinSinu initsiatiivil kutsuti kokku Brisbane Eesti Seltsi erakorraline koosolek, kui tõsised olid lood seltsiga?   Gisela Possin: Meil ei olnud peakoosolekut 2008. aastast. Brisbane Eesti Seltsi põhikiri nõuab koosolekut üks kord aastas. Juhatus ei olnud väga energiline ja selts suri pikamööda maha. Selts on tegutsenud 1951. aastast ja kahju oleks kui kaoks. Esinaine Sirle Adamson ei oleks koosolekut kokku kutsunud. Tal on ka pere ja töö ja aega ei olnud niipalju. Uus esinaine Airi Illison-Cruz paistab innukam olema.   Mis on uuel juhatusel plaanis, et Brisbane Eesti Selts taas käima lükata?   Gisela Possin: Nii nagu Airi Illison-Cruz on öelnud, tahaks kord kuus toimuvad kokkutulekud tagasi tuua. Ka tähtpäevade tähistamised, nagu Vabariigi Aastapäev, Jaanipäev ja Taasiseseisvumispäev. Seda pole kolm aastat tehtud. Novembris tuleb meile ansambel Sada, kuu lõpus plaanime kirjanduslikku õhtut, millel on 10-aastane traditsioon ja mida hakkavad tegema Rein ja Heidi Aedma. Nende idee oli seda teha ka mõne Brisbane inimesega. Seekord loetakse ette ja arutatakse Brisbanes elava luuletaja Ille Uscinski luuletusi. Veel tuleb Brisbane Erkki-Sven Tüür. Ja muidugi aasta lõpus on jõulupidu.   Oled ka ise olnud Brisbane Eesti Seltsi esinaine, kui palju on selts aja jooksul muutunud?   Gisela Possin: Olin esinaine viis-kuus aastat. Need eestlased, kes tulid peale teist maailmasõda on surnud. Nende lapsed, nagu mina, on siin üles kasvanud ja integreerunud Austraalia elusse. Neil pole vajadust seltsi järele. Nüüd on see muutumas, sest noortel, kes nüüd tulevad, on jälle vajadus. See vajadus ei ole aga samasugune kui meie vanemate vajadus. Noored võiksid seltsi edasi viia oma vajaduste poole. Ja ma loodan, et selts leiab oma rolli uuema põlvkonna seas.   Mis on olnud vanema põlvkonna vajadused?   Gisela Possin: Praegu on meil viis aktiivset vanemat liiget. Elatakse kaugel ja ei tulda nii tihti kokku. Pikaaegse esinaise Tiina Taemetsa arvates ei ole hiljuti selts küllalt eestlust edasi vedanud, unarusse on jäänud Eesti Vabariigi Aastapäeva tähistamine, Võidupüha ja Küüditamispäev. Vanemale põlvkonnale on need tähtpäevad tähtsad. Mulle näiteks pole küüditamise tähistamine olnud sellise tähtsusega. Noortele on jälle selts teise tähendusega, aga selts ei saagi jääda samasuguseks.   Kas uued, värskelt Eestist Brisbane kolinud esinaised on muutnud või muudavad ka seltsi nägu?   Gisela Possin: Eelmine esinaine Sirle Adamson ei vedanud seltsi nii innukalt. Arvan, et uus esinaine Airi Illison-Cruz on rohkem huvitatud. Ma ei taha eelmist esinaist halvustada, tal olid pere ja töö. Nooremad ei ole tahtnud ka tulla, sest üritusi on peetud igavaks. Nüüd loodan, et noored muutuvad seltsis aktiivsemaks.   Mainisid, et terve siin sündinute põlvkond on eelistanud integreerumist Austraalia ellu ja läinud eesti kogukonnale kaduma. Mis seda põhjustas? Ja kas seda saanuks vältida? Erinevalt tervest oma põlvkonnast oled Sa ometi jäänud Eesti kogukonnaga seotuks...   Gisela Possin: Paljud siin sündinud eestlased ja isegi need, kes sündisid enne Austraaliasse tulekut Saksamaal räägivad väga kehva eesti keelt või ei räägi seda üldse. Paljud pole eestlasega abielus. Vanemad, kes neid seltsi üritustele viisid ei ole enam ja neil on nüüd uuemad, põnevamad huvid, töö ja lapsed. Elu on minu põlvkonda ka laiali kandnud ja kõik ei ela enam Brisbanes.   Brisbane Eesti Seltsil ei ole oma maja, kas see on raskendanud ka seltsi tegevust?   Gisela Possin: On küll raskemaks teinud. Kui oleks oma maja, oleks inimesed niisama tulnud, ilma kokkutulekuta. Tegevusele on see küll pidurid peale pannud. Muidu võiks majas kasvõi kohvik olla, kuhu koguneda.   Seltsil on üle poole sajandi ajalugu, kuidas selts haldab oma arhiivi?   Gisela Possin: 2008. aastast saadame oma dokumente Sydneys asuvasse arhiivi. Intervjuu Brisbane Eesti Seltsi aseesinaise Gisela Possiniga suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Gisela Possin: Noored võiksid seltsi edasi viia oma vajaduste poole

AALE KASK-ONG 12. okt. 2011

Intervjuu Brisbane Eesti Seltsi aseesinaise Gisela Possiniga

Gisela Possin: Noored võiksid seltsi edasi viia oma vajaduste poole
Gisela Possin

Sinu initsiatiivil kutsuti kokku Brisbane Eesti Seltsi erakorraline koosolek, kui tõsised olid lood seltsiga?

 

Gisela Possin: Meil ei olnud peakoosolekut 2008. aastast. Brisbane Eesti Seltsi põhikiri nõuab koosolekut üks kord aastas. Juhatus ei olnud väga energiline ja selts suri pikamööda maha. Selts on tegutsenud 1951. aastast ja kahju oleks kui kaoks. Esinaine Sirle Adamson ei oleks koosolekut kokku kutsunud. Tal on ka pere ja töö ja aega ei olnud niipalju. Uus esinaine Airi Illison-Cruz paistab innukam olema.

 

Mis on uuel juhatusel plaanis, et Brisbane Eesti Selts taas käima lükata?

 

Gisela Possin: Nii nagu Airi Illison-Cruz on öelnud, tahaks kord kuus toimuvad kokkutulekud tagasi tuua. Ka tähtpäevade tähistamised, nagu Vabariigi Aastapäev, Jaanipäev ja Taasiseseisvumispäev. Seda pole kolm aastat tehtud. Novembris tuleb meile ansambel Sada, kuu lõpus plaanime kirjanduslikku õhtut, millel on 10-aastane traditsioon ja mida hakkavad tegema Rein ja Heidi Aedma. Nende idee oli seda teha ka mõne Brisbane inimesega. Seekord loetakse ette ja arutatakse Brisbanes elava luuletaja Ille Uscinski luuletusi. Veel tuleb Brisbane Erkki-Sven Tüür. Ja muidugi aasta lõpus on jõulupidu.

 

Oled ka ise olnud Brisbane Eesti Seltsi esinaine, kui palju on selts aja jooksul muutunud?

 

Gisela Possin: Olin esinaine viis-kuus aastat. Need eestlased, kes tulid peale teist maailmasõda on surnud. Nende lapsed, nagu mina, on siin üles kasvanud ja integreerunud Austraalia elusse. Neil pole vajadust seltsi järele. Nüüd on see muutumas, sest noortel, kes nüüd tulevad, on jälle vajadus. See vajadus ei ole aga samasugune kui meie vanemate vajadus. Noored võiksid seltsi edasi viia oma vajaduste poole. Ja ma loodan, et selts leiab oma rolli uuema põlvkonna seas.

 

Mis on olnud vanema põlvkonna vajadused?

 

Gisela Possin: Praegu on meil viis aktiivset vanemat liiget. Elatakse kaugel ja ei tulda nii tihti kokku. Pikaaegse esinaise Tiina Taemetsa arvates ei ole hiljuti selts küllalt eestlust edasi vedanud, unarusse on jäänud Eesti Vabariigi Aastapäeva tähistamine, Võidupüha ja Küüditamispäev. Vanemale põlvkonnale on need tähtpäevad tähtsad. Mulle näiteks pole küüditamise tähistamine olnud sellise tähtsusega. Noortele on jälle selts teise tähendusega, aga selts ei saagi jääda samasuguseks.

 

Kas uued, värskelt Eestist Brisbane kolinud esinaised on muutnud või muudavad ka seltsi nägu?

 

Gisela Possin: Eelmine esinaine Sirle Adamson ei vedanud seltsi nii innukalt. Arvan, et uus esinaine Airi Illison-Cruz on rohkem huvitatud. Ma ei taha eelmist esinaist halvustada, tal olid pere ja töö. Nooremad ei ole tahtnud ka tulla, sest üritusi on peetud igavaks. Nüüd loodan, et noored muutuvad seltsis aktiivsemaks.

 

Mainisid, et terve siin sündinute põlvkond on eelistanud integreerumist Austraalia ellu ja läinud eesti kogukonnale kaduma. Mis seda põhjustas? Ja kas seda saanuks vältida? Erinevalt tervest oma põlvkonnast oled Sa ometi jäänud Eesti kogukonnaga seotuks...

 

Gisela Possin: Paljud siin sündinud eestlased ja isegi need, kes sündisid enne Austraaliasse tulekut Saksamaal räägivad väga kehva eesti keelt või ei räägi seda üldse. Paljud pole eestlasega abielus. Vanemad, kes neid seltsi üritustele viisid ei ole enam ja neil on nüüd uuemad, põnevamad huvid, töö ja lapsed. Elu on minu põlvkonda ka laiali kandnud ja kõik ei ela enam Brisbanes.

 

Brisbane Eesti Seltsil ei ole oma maja, kas see on raskendanud ka seltsi tegevust?

 

Gisela Possin: On küll raskemaks teinud. Kui oleks oma maja, oleks inimesed niisama tulnud, ilma kokkutulekuta. Tegevusele on see küll pidurid peale pannud. Muidu võiks majas kasvõi kohvik olla, kuhu koguneda.

 

Seltsil on üle poole sajandi ajalugu, kuidas selts haldab oma arhiivi?

 

Gisela Possin: 2008. aastast saadame oma dokumente Sydneys asuvasse arhiivi.

Gisela Possin: Noored võiksid seltsi edasi viia oma vajaduste poole Intervjuu Brisbane Eesti Seltsi aseesinaise Gisela Possiniga
Gisela Possin: Noored võiksid seltsi edasi viia oma vajaduste poole
Mu bossil on kodulehtede valmistamine asjatundjatelt kohta ja nüüd leidsin. Olen otsinud uus kodulehtede uuendamine suudab pakkuda järjekorras paarileheküljelise kodulehtede valmistamine kaasaegselt veebilehtede programmeerimine suurema külastatavusega veebilehe valmistamine kvaliteetselt tasub vaeva kiiresti ära tohutult edasiarendatud lihtsa kodulehtede arendamine juures tähtis ka tugi.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: