Brisbane Eesti Selts: me tegutseme jälle!

Möödunud pühapäeval algas mu Austraalia-elus uus ajajärk. Brisbane Eesti Seltsi koosolekul, kus valisime uue juhatuse, sain seltsi esinaiseks.

Jaak Mardiste, Gisela Possin, Airi Ilisson-Cruz, Krista Pudel. Taustaks ehk niipalju, et Brisbane Eesti Selts (lühidalt: BES) on üks väärika eaga asutus, mis koos käinud suisa aastast 1951. Ja ikka aktiivne! Kui kolm aastat tagasi esmakordselt seltsi elus osalema sai hakatud, siis ei möödunud ühtki kuud ilma, et eestlased midagi ühiselt poleks korraldanud. Kuid viimasel paaril aastal on ind takerdunud. Mullused ja tänavused üritused võib ühe käe näppudel üles lugeda. Sealhulgas jäi veebruaris ära traditsiooniline EV aastapäeva tähistamine, mille käigus selts tavatses paika panna käesoleva aasta plaanid. Seepärast otsustas seltsi juhatus augusti keskel asja käsile võtta. Juhatuse liige Gisela Possin saatis ringlema kirja, milles tõdes: " Seltsi põhikiri nõuab, et aastas kord korraldab selts peakoosoleku. Selle käigus valitakse uus juhatus, president esitab aastaaruande ning laekur seltsi rahalise aruande. Viimane BESi peakoosolek oli aastal 2008. Et registreeritud seltsiks jääda, on BES seaduslikult kohustatud peakoosolekut pidama. Kui seda varsti ei toimu, tuleb selts lahutada. Kindlustamaks, et nii ei juhtu, kutsume aastakoosoleku kokku 4. septembril." Oli näha, et ootamatul, olukorra sunnil esimesele võimalikule vabale hetkele ehk Austraalia isadepäevale lükatud koosolekul osalesid need, keda seltsi käekäik tõeliselt huvitas. Meeleolu oli tõsine. Lapsed, kes on muidu seltsi kooskäimiste lahutamatu osa, olid sedakorda koju jäetud. Paarikümnest kohaletulnud inimesest enamik olid sagedased seltsiüritustel osalejad, sealhulgas võttis sõna BESi paarkümmend aastat juhtinud Tiina Taemets. Alustuseks andsid juhatuse liikmed Gisela Possin ja Jaak Mardiste ülevaate viimase aja seltsi tegevusest. Nagu märkis Jaak, polnud seda palju: "Seltsi rahalist tegevust pole viimasel ajal olnud, sest me pole midagi teinud." Seejärel teatas Gisela, et senine juhatus astub tagasi. "Kas keegi on nõus kandideerima uude juhatusse?" Et me Beebiklubi tüdrukutega olime mõelnud, et seltsiasjadele võiks veidi hoogu sisse lükata küll, siis tõstsime koos Krista Pudeliga käed üles (sel päeval olime me seal Beebiklubi ainsad esindajad, enamik on hetkel Eestis). Hääletati. Asusin esinaise kohale ja Krista võttis enda kanda sekretäri asjaajamised. Jaak nõustus laekurina edasi töötama, ja algselt tagasi astuda soovinud Gisela soostus liikmete tungival pealekäimisel aseesinaisena jätkama. Millised on meie plaanid? Kõigepealt tahame seltsielu taas käima saada ja kindlaks traditsiooniks muuta, nagu see oli varasematel aegadel. Tahame, et eestlastel ja üldse igal inimesel, kel on huvi Eesti Asja vastu, oleks võimalus vähemalt kord kuus kindlal kellaajal kokku tulla, uudiseid vahetada, keelt praktiseerida. Arusaadav, et kõik eestlased ei jõua iga kord osaleda. Kuid juba teadmine, et selline koht, kuhu alati saab kindlal ajal tulla, on oluline. Brisbane seltsinduse puuduseks on võrreldes teiste suurte Austraalia keskustega, et meil pole päris oma Eesti Maja. Ruume rendime me Naatsareti luteri kirikult, sarnaselt mitmete vennasrahvastega. Seda olulisem on info liikvel hoida, et see on meie püsikoht, on seda olnud alates ajast, mil vastav maja valmis ja jääb selleks ta tulevikus. Rohkem tahame kaasata noori inimesi, ka neid, kes ehk ajutiselt Brisbanes elavad. Tahame, et seltsitegevus poleks mõeldud kitsale ringile ja kaoks noorte hulgas levinud arvamus, mida kuuleb sageli. See kõlab stiilis: "Eesti selts, Brisbanes? Mis sinna ikka tulla, seal käivad ju ainult vanad inimesed!" Tegelikult pole see tõsi. Viimastel aastatel, niipalju kui üritusi on tehtud, on keskmiselt pool rahvast olnud noorem seltskond, alla kümne aasta Austraalias elanud inimesed. Loodame, et hoogustub kohalike eestlaste kultuuritegevus. Siin tasub kõigepealt esile tuua vahva perekonna, Rein ja Heidi Aedma tegevuse. Muusajüngrite ridadesse kuuluv pere veab juba kümme aastat kirjandusliku kadripäeva üritust, mille algatas Eesti bibliograaf ja bibliofiil Austraalias Valdemar Vilder. Ka tänavu toimub luuleklubi traditsiooniliselt viimasel novembrikuu pühapäeval. Möödunud aastal käsitlesime Jaan Krossi loomingut. Tänavu tuleb tutvustamisele Brisbanes elava eesti soost luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Ille Uscinski (kirjanikunimega Ille R. Liscinski). Ille saab tänavu 92 aastaseks ning tema sulest on ilmunud koguni kuus luulekogu. Novembri keskel tuleb meile esinema rahvamuusika ansambel SADA Tallinnast. Neljamehelise ansambli repertuaar hõlmab nii traditsioonilisi pillilugusid kui eesti autorite (Pärt, Eller, Tobias, Lätte jne) loomingut. Kontsertreisi raames on publikul võimalus kuulata arhailist eesti rahvamuusikat kuni klassikani välja. Repertuaari valis SADA nii, et publik saab näha ja katsuda hästi palju erinevaid eesti rahvapille. Unistuseks on järgmisel aastal seltsi üritustel veelgi enam kultuuriga tegelda - korraldada raamatulugemis- või filmivaatamisõhtuid. Igal juhul on kindel üks - Brisbanes, mis on Austraalia suuruselt kolmas linn ning Queenslandi osariigi pealinn, eesti seltsitegevusele potentsiaali jätkub. Või nagu eesti rahvasuu ütleb, surnud lehmast saime üle, nüüd veel vaid saba jäänud. Me tegutseme edasi, kõigi teie abi ja toetusega kohe kindlasti! Ning veelkord, rääkides Brisbanest, räägime me Queenslandist. Edaspidi püüame hoolitseda ka selle eest, et kui mõni põnev üritus on tulemas, siis levib uudis piisavalt vara üle osariigi. Siis on võimalus kohale tulla ka kaugematel, põhjapoolsematel inimestel, kel tahtmist on. Möödunud pühapäeval algas mu Austraalia-elus uus ajajärk. Brisbane Eesti Seltsi koosolekul, kus valisime uue juhatuse, sain seltsi esinaiseks. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Brisbane Eesti Selts: me tegutseme jälle!

AIRI ILISSON-CRUZ 14. sept. 2011

Möödunud pühapäeval algas mu Austraalia-elus uus ajajärk. Brisbane Eesti Seltsi koosolekul, kus valisime uue juhatuse, sain seltsi esinaiseks.

Brisbane Eesti Selts: me tegutseme jälle!
Jaak Mardiste, Gisela Possin, Airi Ilisson-Cruz, Krista Pudel.

Taustaks ehk niipalju, et Brisbane Eesti Selts (lühidalt: BES) on üks väärika eaga asutus, mis koos käinud suisa aastast 1951. Ja ikka aktiivne! Kui kolm aastat tagasi esmakordselt seltsi elus osalema sai hakatud, siis ei möödunud ühtki kuud ilma, et eestlased midagi ühiselt poleks korraldanud.

Kuid viimasel paaril aastal on ind takerdunud. Mullused ja tänavused üritused võib ühe käe näppudel üles lugeda. Sealhulgas jäi veebruaris ära traditsiooniline EV aastapäeva tähistamine, mille käigus selts tavatses paika panna käesoleva aasta plaanid.

Seepärast otsustas seltsi juhatus augusti keskel asja käsile võtta. Juhatuse liige Gisela Possin saatis ringlema kirja, milles tõdes: " Seltsi põhikiri nõuab, et aastas kord korraldab selts peakoosoleku. Selle käigus valitakse uus juhatus, president esitab aastaaruande ning laekur seltsi rahalise aruande. Viimane BESi peakoosolek oli aastal 2008. Et registreeritud seltsiks jääda, on BES seaduslikult kohustatud peakoosolekut pidama. Kui seda varsti ei toimu, tuleb selts lahutada. Kindlustamaks, et nii ei juhtu, kutsume aastakoosoleku kokku 4. septembril."

Oli näha, et ootamatul, olukorra sunnil esimesele võimalikule vabale hetkele ehk Austraalia isadepäevale lükatud koosolekul osalesid need, keda seltsi käekäik tõeliselt huvitas. Meeleolu oli tõsine. Lapsed, kes on muidu seltsi kooskäimiste lahutamatu osa, olid sedakorda koju jäetud. Paarikümnest kohaletulnud inimesest enamik olid sagedased seltsiüritustel osalejad, sealhulgas võttis sõna BESi paarkümmend aastat juhtinud Tiina Taemets.

Alustuseks andsid juhatuse liikmed Gisela Possin ja Jaak Mardiste ülevaate viimase aja seltsi tegevusest. Nagu märkis Jaak, polnud seda palju: "Seltsi rahalist tegevust pole viimasel ajal olnud, sest me pole midagi teinud."

Seejärel teatas Gisela, et senine juhatus astub tagasi. "Kas keegi on nõus kandideerima uude juhatusse?" Et me Beebiklubi tüdrukutega olime mõelnud, et seltsiasjadele võiks veidi hoogu sisse lükata küll, siis tõstsime koos Krista Pudeliga käed üles (sel päeval olime me seal Beebiklubi ainsad esindajad, enamik on hetkel Eestis). Hääletati. Asusin esinaise kohale ja Krista võttis enda kanda sekretäri asjaajamised. Jaak nõustus laekurina edasi töötama, ja algselt tagasi astuda soovinud Gisela soostus liikmete tungival pealekäimisel aseesinaisena jätkama.

Millised on meie plaanid?

Kõigepealt tahame seltsielu taas käima saada ja kindlaks traditsiooniks muuta, nagu see oli varasematel aegadel. Tahame, et eestlastel ja üldse igal inimesel, kel on huvi Eesti Asja vastu, oleks võimalus vähemalt kord kuus kindlal kellaajal kokku tulla, uudiseid vahetada, keelt praktiseerida. Arusaadav, et kõik eestlased ei jõua iga kord osaleda. Kuid juba teadmine, et selline koht, kuhu alati saab kindlal ajal tulla, on oluline.

Brisbane seltsinduse puuduseks on võrreldes teiste suurte Austraalia keskustega, et meil pole päris oma Eesti Maja. Ruume rendime me Naatsareti luteri kirikult, sarnaselt mitmete vennasrahvastega. Seda olulisem on info liikvel hoida, et see on meie püsikoht, on seda olnud alates ajast, mil vastav maja valmis ja jääb selleks ta tulevikus.

Rohkem tahame kaasata noori inimesi, ka neid, kes ehk ajutiselt Brisbanes elavad. Tahame, et seltsitegevus poleks mõeldud kitsale ringile ja kaoks noorte hulgas levinud arvamus, mida kuuleb sageli. See kõlab stiilis: "Eesti selts, Brisbanes? Mis sinna ikka tulla, seal käivad ju ainult vanad inimesed!" Tegelikult pole see tõsi. Viimastel aastatel, niipalju kui üritusi on tehtud, on keskmiselt pool rahvast olnud noorem seltskond, alla kümne aasta Austraalias elanud inimesed.

Loodame, et hoogustub kohalike eestlaste kultuuritegevus. Siin tasub kõigepealt esile tuua vahva perekonna, Rein ja Heidi Aedma tegevuse. Muusajüngrite ridadesse kuuluv pere veab juba kümme aastat kirjandusliku kadripäeva üritust, mille algatas Eesti bibliograaf ja bibliofiil Austraalias Valdemar Vilder. Ka tänavu toimub luuleklubi traditsiooniliselt viimasel novembrikuu pühapäeval. Möödunud aastal käsitlesime Jaan Krossi loomingut. Tänavu tuleb tutvustamisele Brisbanes elava eesti soost luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Ille Uscinski (kirjanikunimega Ille R. Liscinski). Ille saab tänavu 92 aastaseks ning tema sulest on ilmunud koguni kuus luulekogu.

Novembri keskel tuleb meile esinema rahvamuusika ansambel SADA Tallinnast. Neljamehelise ansambli repertuaar hõlmab nii traditsioonilisi pillilugusid kui eesti autorite (Pärt, Eller, Tobias, Lätte jne) loomingut. Kontsertreisi raames on publikul võimalus kuulata arhailist eesti rahvamuusikat kuni klassikani välja. Repertuaari valis SADA nii, et publik saab näha ja katsuda hästi palju erinevaid eesti rahvapille.

Unistuseks on järgmisel aastal seltsi üritustel veelgi enam kultuuriga tegelda - korraldada raamatulugemis- või filmivaatamisõhtuid. Igal juhul on kindel üks - Brisbanes, mis on Austraalia suuruselt kolmas linn ning Queenslandi osariigi pealinn, eesti seltsitegevusele potentsiaali jätkub. Või nagu eesti rahvasuu ütleb, surnud lehmast saime üle, nüüd veel vaid saba jäänud. Me tegutseme edasi, kõigi teie abi ja toetusega kohe kindlasti! Ning veelkord, rääkides Brisbanest, räägime me Queenslandist. Edaspidi püüame hoolitseda ka selle eest, et kui mõni põnev üritus on tulemas, siis levib uudis piisavalt vara üle osariigi. Siis on võimalus kohale tulla ka kaugematel, põhjapoolsematel inimestel, kel tahtmist on.

Brisbane Eesti Selts: me tegutseme jälle! Möödunud pühapäeval algas mu Austraalia-elus uus ajajärk. Brisbane Eesti Seltsi koosolekul, kus valisime uue juhatuse, sain seltsi esinaiseks.
Brisbane Eesti Selts: me tegutseme jälle!
Pole palju aega möödunud, kui netilehtede tegemine kohe ära teha. Olen kuulnud lausutavat mahukama kodulehe tegemine siis alusta aegsasti sisukalt mtü veebilehe valmistamine vaata miks mitte uurida ka toodete veebilehtede uuendamine sealsamas on palju näiteid peale kõige on netilehtede tegemine optimeeritult on samavõrd kasutajasõbralik.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: